Sisult suur koguduse raamatukogu

Hageril on vedanud, neil on lausa kaks raamatukogu. Üks on rahvamajas asuv rahvaraamatukogu ja teine raamatukogu asub Hageri koguduse majas, kuid see on keskendunud kristlikule kirjandusele. Selle aasta 9. märtsil tähistas koguduse raamatukogu oma 25. sünnipäeva ja sel puhul oli 13. märtsil avatud uste päev.

Raamatukoguhoidja Aivi Sepp tutvustas sel päeval oma väikest raamatukogu, mis sisult on aga suur. Ta meenutas, et kui tema eestvedamisel 1997. aastal raamatukogu oma uksed avas, tuli kohe esimesel päeval raamatuid võtma 11 inimest. Praegu on lugejaid nimekirjas 60 ringis. Aktiivseid lugejaid on siiski vähe, kuid on ka noori lugejaid. Aivi rääkis, et alles mõni aeg tagasi käis üks viieaastane endale raamatut otsimas. Lastekirjanduse nurk on raamatukogus täitsa olemas ja nii mõnigi raamat sealt endalegi tuttav. Näiteks jäi pilk pidama Narnia sarja raamatutel, mille sisu minu mäletamist mööda väga vaimulik ei olnud. Aivi arvas, et ehk said need raamatud (mis olid ka väga populaarsed) hangitud sellepärast, et nende autor C. S. Lewis oli teoloog.

Peale lastekirjanduse leiab koguduse raamatukogust ka ilukirjandust, luulet, mälestusi, memuaare, filosoofiat, psühholoogiat ja üldteoseid, mis raamatukogule on annetatud või kingitud. Ajakirjadest-ajalehtedest on olemas Kristlik Kasvatus, Laste Sõber, köidetud kujul Eesti Kirik ja kaks korda aastas ilmuv Hageri koguduse infoleht Hageri Kirik.

Aiviga liitunud koguduse õpetaja Jüri Vallsalu sõnas, et Aivi on tagasihoidlik, kuid tegelikult on see raamatukogu täiesti unikaalne nähtus Eestis, sellist mujal ei ole. Mingil määral on küll ka teiste koguduste juures raamatukogusid, kuid mitte nii põhjalikku ja professionaalse raamatukoguhoidjaga nagu Hageris. Oma töö eest sai Aivi eelmisel aastal ka EELK Teeneteristi tunnustusmärgi. Jüri lisas, et nad ei võistle kohaliku külaraamatukoguga, kus kristlikku kirjandust on minimaalselt. Kellel vähegi selle valdkonna vastu huvi, saab soovitud raamatu neilt kätte. Kokku on raamatukogus üle 1700 eksemplari, kuid Aivi lisas, et nimetuste arv on väiksem, kuna mõnda teost sai algusajal, kui kristlikku kirjandust 1990-ndate alguses uuesti välja andma hakati, võetud mitu eksemplari.

Laenutamine käib nagu vanasti, elektroonilist süsteemi selleks pole. Kes aga tahab teada, kas mõni raamat olemas on, võib vaadata raamatukogu blogi, mis on Hageri koguduse lehelt leitav. Seal on ka olemasolevate teoste andmebaas.

Osa teoseid on Aivi sättinud mõneks ajaks laudadele välja väikeseks näituseks. Nii on ühel laual raamatud, millele Aivi pani koondnimeks „Ilus silmale, pai hingele”. Korraks näitas ta ka kilekaante vahele pandud päris vanu pabereid, mis Hageri kogudusega seotud.

Välja on pandud ka raamatud, mis Hageri palvemajast räägivad või on Hageri koguduse inimeste endi poolt või neist kirjutatud. Näiteks Madde Kalda „Seitse tähte taeva sõelas” ja Hageri koguduse õpetajast Paul Saarest rääkiv „Soomepoisi elurännak”. Saarega seoses ilmnes ka üks leid. Nimelt tuli ühe soomekeelse raamatu, „Takaperin Taivaaseen” (Pentti Toivanen) vahelt välja kiri, mille ta oli Aivile kunagi kirjutanud ja koos selle raamatuga saatnud. Aivi oli selle kirja unustanud, kuid nentis, et see on nagu tervitus teispoolsusest.

Kui aga rääkida raamatutest, mis on olnud väga populaarsed, tõi Aivi välja Patricia M. St. Johni „Lume aarded”, Walter Trobischi „Ma abiellusin sinuga” ja Lena Maria Klingvalli „Jalgkiri”. Praegu on raskem öelda, mida meelsamini loetakse, kuna lugejaid on võrdlemisi vähe, kuid Aivi sõnul on hingehoiu ja surma teemadel olnud populaarsed Naathan Haameri raamat „Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad” ja Jaan Tammsalu „Surm on edasitee”.

Seoses käesoleva raamatukogude aastaga on Aivi mõelnud, et ehk võiks kutsuda mõne kirjaniku nende raamatukokku rääkima ja üks idee tiksub tal peas veelgi, nii et Hageri koguduse raamatukogu tegemistel tasub pilku peal hoida.