Lembit Arro
15. IV 1930 โ 16. IV 2022
16. aprillil 2022. aastal lahkus meie hulgast raske haiguse lรคbi jรครคdavalt elupรตline pรตllumees ja pรตllumajanduse kauaaegne alustala, hea sรตber ning vรตitluskaaslane Lembit Arro. Ta sรผndis 15. aprillil 1930. aastal Harjumaal (praegu Raplamaa) tolleaegses Raikkรผla vallas Laikma kรผlas, kus ta isa oli rajanud talle kui vabadussรตjalasele antud talu. Nende peres sรผndis kokku kuus poega ja รผks tรผtar. Isa suri juba 1937. a ja emal tuli รผksinda รผles kasvatada ning koolitada seitse last.
Lembit pidi kaelakandmisest saadik olema karjapoiss oma kodus ja varsti ka palgaline naabertaludes. Pรคrast mรคrtsikรผรผditamist astus Lembit koos emaga Uue Elu kolhoosi, kus ta hakkas pรตllutรถรถliseks ja ema vรตttis vastu lรผpsja ameti. Spetsialistide vรคhesuse tรตttu kolhoosides suunas tolleaegne kogu Eestis tuntud kolhoosi esimees Harald Olbrei 1951. a Lembitu Kehtnasse asutatud Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Keskkooli, ent juba 1952. a kutsuti teda Nรตukogude Armeesse, kust ta vabanes 1955. a ning vรตis jรคtkata รตpinguid. 1957. a lรคks ta tagasi kodukolhoosi, kus tรถรถtas melioraatori, metsaรผlema ja teedemajandajana.
1956. a abiellus Lembit Elleniga. Et kolhoosis polnud korterit ja abikaasale tรถรถkohta, suunati nende pere Kaiu, kus Ellen sai Kaiu kooli รตpetajaks ja Lembit vormistati tรถรถle mitme kolhoosi piirkonna parteiinstruktoriks, kus ta parteitรถรถ asemel tegeles hoopis majanduskรผsimustega. 1959. a augustis tuli tal vastu vรตtta Punalipu kolhoosi esimehe ametikoht, mis peagi รผhines jรคrk-jรคrgult naaberkolhoosidega ning pรคrast รผhinemist Kuimetsa ja Vahastu kolhoosiga moodustus suur Kaiu kolhoos, kus Lembit tรถรถtas esimehena kuni 1988. aasta aprillini, mil ta valiti ENSV รlemnรตukogu saadikuks. 1969. a lรตpetas ta kaugรตppes Eesti Pรตllumajanduse Akadeemia รตpetatud agronoomi diplomiga.
Oli alanud poliitiline tรถรถ. Lembit organiseeris Kaius Rahvarinde ja Muinsuskaitse seltsi, vรตttis osa Raplamaa Maaliidu organiseerimisest ja astus ka ise selle liikmeks 1989. a. 1990. a Eesti Vabariigi รlemnรตukogu valimistel sai ta รผle 9000 hรครคle ehk rohkem kui poole Raplamaa hรครคltest. Ta kuulus maasaadikute รผhendusse ja Maaliidu fraktsiooni ning andis oma poolthรครคle 20. augustil 1991 Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Lembitul tuli veel Riigikogu kahes koosseisus olla nii opositsioonis kui ka valimistel vรตitnud koalitsioonis Koonderakonna, Eesti Perede ja Pensionรคride Liidu (EPPL) ja Eesti Maarahva Erakonnaga.
Lembit oli enamasti rahanduskomisjoni liige ja samuti Maaliidu fraktsiooni aseesimees. Tuli vรตidelda pรตllumeestele kasulike seaduste eest, mis paljudel juhtudel รตnnestus, kuid kaugeltki mitte alati. Maaliit รผhines Arnold Rรผรผtli juhitud Eesti Maarahva Erakonnaga, mille jรคrel moodustus Eestimaa Rahvaliit, kuhu รผhines ka EPPL.
Lembit on olnud Kaiu kรผlanรตukogu ja Rapla rajooni RSN liige, Rapla Kolhooside Ehituskontori ja vabariikliku EKE juhatuse liige, samuti ATK nรตukogu liige. Ta on teeneline pรตllumajandustรถรถtaja, talle on antud EKE kuldmedal, Riigivapi V klassi (2002) ja III klassi (2006) teenetemรคrk. Pensionipรตlves on ta hoidnud oma sรตpru ja tรถรถkaaslasi, andnud neile vajadusel nรตu ja abi, osalenud aktiivselt veel tรคnaseni funktsioneeriva Maaliidu Klubi seltskonnas. Lembit on elanud harmoonilist kooselu ja hiljem pidanud pensionipรตlve oma abikaasa Elleniga. Nende suurim rรตรตm on รผks tรผtar ja kaks lapselast.
Sรตbrad ja teekaaslased
