Kuigi mõni eriti vintske lumehunnik senini jonnakalt varjulisemas kohas sulatavate päikesekiirte eest peitub, on kevad suuresti käes. Hommikul silmi avades on õues juba valge ja akna taga lindude laulu kuulda. Tööle jalutades jääb silma, et muru muutub pruunikast aina rohelisemaks ja talvemantli võib vist peagi lõplikult kappi ära panna.
Selles üsna rusuvas tänases maailmas on see justkui sõõm värsket õhku. Koos valgema ajaga tuleb pisut enam optimismi ja uut energiat. Ja tuleb taas võimalus näpud mullaseks teha. Veel mõni aasta tagasi ei suutnud ma suurt mõista seda huvi aias nokitseda.
Südamelt ära: Mullased näpud aitavad stressi maandada
Subscribe
0 Kommentaari