Viimase paari kuuga on Raplas asuvast endisest perearstikeskusest kujunenud Ukraina maja. Sõjapõgenikud on leidnud endale vähemalt praeguseks kodu, kus ärevatel aegadel peavarju leida. Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus kohtuda seal elava kahe naise Sieda ja Alinaga, kes põgenesid Ukrainast märtsis. Ukraina majas elavad nad koos oma perekondadega alates märtsi teisest poolest.
Endise perearstikeskuse küljes lehviv kollane-sinine lipp annab juba eemalt märku, millega tegu. Meie kohtumise ajal reedel, 6. mail elas Ukraina majas 39 inimest, kõik sõjapõgenikud. Nende seas ka lapsed. Majja sisse astudes kuulengi kõigepealt laste kilkeid. Nad jooksevad energiliselt ringi, näod rõõmsad. “Zdrasti,” hüüab väike poiss juba eemalt, kui meie poole jookseb.
Silma järgi hinnates võiks öelda, et ta on nelja-aastane. Tema selja taga lippab pisut väiksem tüdruk. Kahekesi nad mänguhoos ongi. Vastan poisile samamoodi venekeelse tervitusega. Mäletades seda hoonet ennekõike perearstikeskusena, on esialgu harjumatu mõelda, et seal elavad inimesed. Et seal, kus oli arstikabinet, asub nüüd laste mängunurk. Aga nii on.
