Raplamaa koolijuhid Raseiniais

Hannes Vald, Raplamaa Koolijuhtide Ühendus

2019. aastal käis Raseiniai koolijuhtide delegatsioon tutvumas Raplamaa hariduseluga. Kohtumise lõpus esitati kutse Raplamaa koolijuhtidele väisata sama eesmärgiga Raseiniai rajooni. Nüüdseks peaaegu 2,5 aastat oli viiruse takistus peal, lõpuks sai uuesti kokku lepitud ja külaskäik aprilli lõpus teoks.
Kümneliikmeline esindus asus teele Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) egiidi all koostöös Raplamaa Koolijuhtide Ühendusega. Eesmärk oli näha ja kuulda Leedumaa tänase päeva haridustegemistest. Kuivõrd on käimas ROL-i maakondlik hariduslike erivajadustega laste hariduskorralduse projekt, oli üks fookus suunatud sellele. Veel teadmiseks, et käesolev kirjatükk on ülevaateline ning ei taotle absoluutset faktitäpsust.
Esmalt siiski väheke statistikat. Raseiniai rajoonis (Rapla maakonnaga sama suurusjärk elanikke) on 3 lasteaeda ja 10 kooli.
Leedu haridussüsteem (alus- ja üldharidus) jaguneb sedaviisi: lasteaed (1-7-aastased), algkool 4 aastat (7-10-11-aastased), põhikool 6 aastat (10-11 – 16-17-aastased), keskkool 2 aastat (kuni 19-aastased). Allpool on täpsustatud ka erisusi.

Tava- ja erikoolide lõimimine
Esimest töist päeva alustas vastuvõtt Raseiniai maavalitsuses. Tervituskõnega esines Raseiniai rajooni meer Andrius Bautronis. Ülevaate hariduslike erivajadustega laste haridusest (Leedus, rajoonis) andis Reda Kunickiene, Raseiniai rajooni hariduse tugiteenistuse direktor. Tugiteenuste keskuses on kolm osakonda: psühholoogilise abi osakond õpilastele ja õpetajatele, mitteformaalse täiskasvanuhariduse osakond, avatud noortekeskus. Lisaks veel mobiilne osakond, kes käib asutustes psühholoogilist teenust andmas. Psühholoogilise abi osakond hindab ka laste erivajadusi.
Ettekandes esitleti ajafooni tegevustest erivajadustega lastele 2011-2024. Siiani on hoitud tava- ja erikoolid suuresti lahus, kuid aastaks 2024 plaanitakse rakendada nende lõimimist. Erivajadustena vaadeldakse eelkõige isikuomadusi ja nendest tulenevaid erivajadusi, loomupäraseid või omandatud tervisehäireid, mittesoodsat sotsiaalset keskkonda. Enim erivajadustega õpilastest (88%) on õpiraskustega, eelkõige kõneraskustega, vaimsed erivajadused 7%, aeglase arenguga 5%.
Tugispetsialistid – eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, abiõpetajad ja ka psühholoog on igas koolis ja lasteaias.
Edasi suundusime Raseiniai erikooli (esitluseks haridusabi ja edulugude pakkumine Raseiniai erikoolis). Kool on võrreldav Raikküla kooliga, sama suurusjärk õpilasi (64), seni samuti riigieelarvest rahastatud kool. Koolis õpivad vaid raske vaimupuudega lapsed. Küll on Leedus käimas meie mõistes kaasava hariduse protsess, st erivajadustega laste lõimimine tavaõppesse. Kuidas ja millistel alustel, tuleb edasiselt kolleegidega tagasisidestamisel.
Raseiniai lasteaias Salute oli teemaks “Meeskonnatöö tähtsus kvaliteetse hariduse saavutamisel, lähtudes iga lapse õppimisvõimetest ja vajadustest”. Lasteaias on 17 rühma, rühmas 15-20 last. Lasteaiatee algab üheaastaselt. Erivajadusega lapsi 28, aga peab täpsustama, et siinkohal on tegemist vaid raske erivajadusega. Lasteaias on kõik tugispetsialistide ametikohad täidetud. Saime teadmist, et eripedagoogi täiskoha sisse kuulub 18 tundi individuaalõpet. Toodi esile lasteaia logopeedi poolt välja töötatud uuenduslik rääkimisõppe meetod, mida hiljuti esitleti ka üleriigilisel konverentsil.
President Jonas Žemaitise nimelises gümnaasiumis Raseiniais tehti ettekanne “Haridusvõimalused President Jonas Žemaitise nimelises gümnaasiumis”. Tegemist on nn puhta gümnaasiumiga, kus õpib 472 õpilast ja töötab 45 õpetajat. Kooli füüsiline õpikeskkond on tasemel, näiteks arvutiklassides kohti 65, loodusainete-keemia-füüsikalabor kõige tänapäevasemal kujul.
Kaks momenti, millele rõhk asetati. Esmalt äärmiselt populaarne inglise keele õpe, milleks on eraldi keelemaja koos keeleõppe arvutiklassiga (veel võõrkeeltena vene ja saksa keel). Teiseks STEAM-meetodi (eesti keeles valdkondade lõimingkoosluse teadus-tehnoloogia-inseneriõpe-kunst-matemaatika) rakendamine. Selleks korraldati peaaegu poolteist tundi esitlust tööõpetuse-tehnoloogiakabinetis. Õpilastele on antud võimalus valikaineks ning nähtud tulemus oli vägagi muljetavaldav. Tasemetootjaks Leedu 2011. a parim õpetaja, kelle selgitusi olnuksid koolijuhid valmis tunde ja tunde kuulama-vaatama.
Esimene päev päädis Betygala-nimelise väikelinna kogukonnakeskuses, kus esitleti kohalikku rahvuskööki ja pakuti erinevaid roogasid.

Hõbedane vapimärk
Teine päev algas Simonas Stanevičiuse gümnaasiumis Vidukle linnas. Esitlusteemaks erinevate vajadustega õpilaste õppeprotsessi korraldamine.
Kool sai gümnaasiumiks 15 aastat tagasi, on kolm kooliastet 506 õpilase ja 62 õpetajaga. Erivajadustega õpilasi 16%. Kool teenindab ca 3000 inimesega piirkonda. Taas tõsteti esile STEAM-i, sellele aluspõhja laduvat robootikat. Meie inimesed hoidsid pikemat pilku peal kabinettide-klassiruumide ning siseõue kujundusel; silm puhkas äärmiselt eeskujulikul õpikeskkonnal. Ka infotehnoloogia varustatus jäi silma, igas kabinetis puutetahvlid jne. Veel: koolis on kaks 6-aastaste rühma, jagatakse koolielu ja toimub eelkooli õpe.
Šaltinise progümnaasium Raseiniais pani rõhuasetuse taas IT ja STEAM-i sünteesile hariduses.
Kohe on vaja selgitada progümnaasiumi erinevust tavalisest põhikoolist. Selles kooli vormis on 8 klassi, põhikoolis aga 10 klassi. Õpilasi on linna vääriliselt 717, õpetajaid 57. Siin õpib ka Raseiniai koolidest enim ukraina lapsi – 46, õpet korraldatakse valdavalt distantsõppena ukraina keeles. Eduloona toodi välja digitaalsete õpikute (Learn Lab) rakendamine. Lisaesitluse tegi kooli psühholoog, tutvustades omi tegevusmeetodeid. Juhtmõtteks meeskonnatöö läbi kogemusõppe. Selgus, et üle 10% õpilastest vajab psühholoogi toetust.
Šiluva gümnaasiumis samanimelises linnas keskenduti kooli ja kogukonna koostegemisele Šiluva kultuuri ja ajaloo kontekstis. Kool on oma vormilt lasteaed-gümnaasium, lapsi-õpilasi kokku 240. Kooli tegevussuunad on seotud linna kuulsaks teinud palverändamisega. Leedu on katoliiklik maa ning palverändamine on sellele religioonile omane. Kirikule täienduseks on linna ehitatud massiivne kabel ning palverändajate külastuskeskus, inglise keeles Pilgrim Centre. Selle Šiluva fenomeni lõimimist kooli haridusse ja huvitegevusse tutvustas oma ettekandes kooli huvijuht.
Palverändajate keskuses toimus ka pidulik tseremoonia. Täidetud sai üks delegatsiooni eesmärke – tunnustati Raplamaa ja Raseiniai rajooni sõprussuhete sealpoolset kauaaegset eestvedajat Raimundas Petroševičiust. Raplamaa Omavalitsuste Liidu hõbedase vapimärgi andis Raimundasele üle juhatuse esimees Urmas Kristal.
Toimekas päev päädis tegevuste kokkuvõtmisega. Peamisest kaasavõetust:
– Koolides ja lasteaedades on kõik tugispetsialistid olemas.
– Heas korras kooli õpikeskkonnad, sh varustatus IT vahenditega.
– Koolidele on liidetud lasteaiad või 6-aastaste rühmad.
– STEAM-meetod on äärmiselt populaarne ja töötab hästi.
– Maakondlik omavalitsus annab enam võimekust panustada haridusse.
– Edasine tegevus erivajadustega lastega ja nende lõimimisega tavaõppesse annab teatud paralleelid meie kaasava hariduse põhimõtetega.
Õhtut sisustas Raseiniai meeri vastuvõtt, kus tänati teineteist ning anti lubadused edasiseks koostööks ja -tegemiseks. Suurepärase korraldamise ning sädelevate selgitustega teenisid meie suure tänu Raseiniai rajooni haridusosakonna spetsialistid Danute Vizbariene ja Asta Pagarauskaite.