Rail Baltic Estonia
2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõppevad tänaste plaanide kohaselt 2023. aasta jooksul. Soovime, et oleksite kursis projekteerimis- ja ehitustöödega Rapla maakonnas ning ootame endiselt ka teie küsimusi ning tagasisidet.
Ehitustööd Raplamaa rajatistel
Ehitustööd Kohila vallas asuvatel Loone ja Urge ökoduktidel, Künka tee viaduktil ning Tagadi tee viaduktil käivad hoogsalt.
Tagadi tee viaduktile on rajatud uus Kohila – Kurtna tee muldkeha ning teostatud on enamik maaparandussüsteemide ümberehitusest. Hetkel on käsil viadukti kandekonstruktsiooni ja pealesõitude muldkehade ehitus.
Urge ökoduktil toimub ökodukti kandekonstruktsiooni ja nõlvade ehitus.
Lähiajal on lõppemas Karuvatsa tee uue lõigu ehitus, pärast seda suunatakse liiklus sellele. Samuti teostatakse endiselt maaparandussüsteemi viimaseid ehitustöid.
Künka tee viaduktil teostatakse tekiplaadi ehitust ning jätkatakse tee muldkeha rajamisega.
Loone ökoduktil toimub tugiseinte ehitus ning suuremahulised mullatööd.
Kalevi ökoduktil teostatakse kandekonstruktsiooni ning nõlvade ehitustöid.
Põhirõhk on senini olnud ristuvate teede viaduktide projekteerimisel. Raudtee projekti osas on leitud sobivad tehnilised lahendused projekteeritava 1435 mm ja olemasoleva 1520 mm raudteetrassi lõikumise osas. Hagudi raba läbivale lõigule töötatakse välja keskkonda sobivat muldkeha lahendust.
Pärnumaa tootmistehases jätkub endiselt Loone ökodukti kaarelementide tootmine. Ühe elemendi kaal on ca 25 tonni ning kokku valmistatakse 54 elementi. Tänaseks on valminud 35 elementi.
Ehituses olevate rajatiste ehituse lõpptähtaeg on planeeritud käesoleva aasta lõpuks. Hetkel ollakse töödega graafikus ning usutakse, et objektid valmivad planeeritud ajaks.
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võib ühendust võtta: Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht Raplamaal – [email protected]
Kohalikud peatused
Lisaks sellele, et Rail Balticul pannakse valmimisel käima rahvusvaheline reisirongiliiklus, mahuvad raudteele ka regionaalrongid, mis hakkavad Rail Balticu opereerimisplaani kohaselt liikuma Tallinnast Riiani ning teevad Eesti piires 13 peatust – lisaks kohalikele peatustele ka Pärnu rahvusvahelises reisiterminalis.
Hetkel liiguvad kohalike peatuste tööprotsessid plaanipäraselt.
Kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega seotud protsessidesse kaasatakse endiselt ka kohalikke kogukondi, mistõttu on kõigil, kes asjast huvitatud, võimalik kaasa rääkida projekteerimisega paralleelselt kulgeva detailplaneeringu menetluse ajal, märgib kohalike peatuste projektijuht Rauno Lee.
Kohalike peatustega seotud küsimustes võib ühendust võtta: – [email protected]
Rail Balticu teemaõhtud
Aprilli lõpus ja mai alguses käis Rail Baltic Estonia meeskond Rail Balticu teemaõhtute sarjas külas Kehtna, Rapla ja Kohila valla inimestel.
Tutvustasime raudteeprojekti ja rääkisime täpsemalt ka sellest, milliseid raudteega seotud ehitusi ühes või teises vallas juba ehitatakse või lähiajal ette võetakse. Küsimusi oli omajagu ja arutelud valdavalt konstruktiivsed. Inimesi huvitasid mürateemad, kuhu täpselt ökodukte ja viadukte ehitama hakatakse ning uuriti kohalike peatuste kohta.
Kohalike kogukondadega infovahetuse hoidmine on Rail Balticu jaoks oluline hoidmaks inimesi kursis projekti edenemisega, aga saamaks ka teada, millised on inimeste jaoks akuutsed murekohad.
