Rändnäitus „Kodukoha kompass” küsis inimeste arvamusi neid ümbritseva ruumi kohta. Tulemused annavad Rapla vallajuhtidele mõtteainet, kuidas avalikku ruumi paremini kujundada. Eesti Koostöö Kogu poolt kureeritud rändnäitus läbis kümmet linna. Aasta tagasi peatus see umbes kuu aega ka Raplas. Näitusel said külastajad jagada hindeid neid ümbritseva avaliku ruumi kohta. Saadud tulemusi tutvustas Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga ka Rapla volikogu möödunud nädala istungil.
Alustuseks ütles ta, et linnad valiti teadlikult selle järgi, et enamik nendest olid endale juba saanud või saamas uued keskväljakud või peatänavad. „Hiljuti olid toimunud teatavad linnaruumi uuendused,” ütles Tilga. Näituse korraldajaid huvitas küsimus, kuidas edasi mõelda, kui ilus väljak juba olemas on. „Kuidas seda elama panna ja mis üldse loob ühest ruumist hea avaliku ruumi, kus inimesed soovivad aega veeta?” viskas Tilga ka volikogu istungil küsimuse õhku.
Näituse tulemusel saab öelda, et Rapla inimesed on rahul sellega, et neil on ligipääs loodusele ja linn on turvaline, puhas ning valgustatud. Samuti hindavad nad jalakäijasõbralikke liikumisvõimalusi.
Murekohtadena tõid Rapla näitusekülastajad välja tänapäevaste elupindade kättesaadavuse, vähese kaasatuse otsustusse ning atraktiivse tegutsema kutsuva linnaruumi vähesuse.
„Linn ei ole ainult teed ja majad, vaid väga oluline suhtlus- ja sotsiaalne keskkond. Väga oluline baas, mille pinnalt kogukondlikku initsiatiivi soodustada. Teatavasti saavad initsiatiivikad kogukonnad ka kriisides paremini hakkama. Sellel on oluline väärtus,” võttis Tilga oma ettekande kokku.
Volikogu esimees Kalle Toomet ütles, et oli näituse tulemustega varem kursis, kuid tõdes, et mõtteainet andis see sellegipoolest.
„Kindlasti saame neid oma üldplaneeringu ja arengukava kavandamisel kasutada, mis puudutab keskväljakut ja keskusesse liikumist,” arvas ta. Peagi ootab ees suurem nõupidamine just nimelt üldplaneeringu teemal. „Kindlasti võtame selle informatsiooni oma töömaterjalide kõrvale, et nendele soovidele tähelepanu juhtida ja vaatame, kuidas neid lahendada,” tõdes Toomet.
Toomet leidis, et inimeste antud tagasiside on oluline ja annab hea ülevaate, kuidas inimesed ruumi enda ümber tunnetavad, kas seal on hea puhata ja milliste teenuste järele puudust tuntakse.
Näituse korraldajad annavad juuni keskpaigas välja käsiraamatu, kuhu koondavad erinevad soovitused ja nipid, kuidas avalikku ruumi elavdada. Toomet ütles, et kindlasti on vallal selle vastu huvi. Huvitavaid mõtteid jagati juba aastake tagasi, kui rändnäitus Raplas oli. Ta rääkis, et näitusekorraldajatelt saadud soovitusi on juba kaalutud ja arutatud.
Üks nende seas on võimalus suvel Tallinna maantee kasutamist piirata. Ühistransporti see muudatus ei puudutaks, kuid ehk võiks ülejäänud transport Tallinna maanteelt (keskväljaku piirkonnas) mujale suunatud olla. Toomet lisas, et kindlasti vajab see põhjalikku kaalumist, mis oleks sellise suvise ümberkorralduse kasu inimestele ja linnaruumile.
„Ma usun, et käsiraamatus saab olema head juhendmaterjali ja soovitusi, mis võiks avalik ruum olla ja kuidas seda kujundada,” võttis Toomet kokku.
Jabur mõte, kustkaudu see liiklusvoog siis suunatakse, väikestele kõrvaltänavatele? Ja väljak ise on praegugi autovaba.
Kõigepealt autovaba, siis poevaba ja lõpuks inimeste vaba. Võtke eeskujuks Paide kesklinn