Loodusvaatluste maratonist on saanud traditsiooniline juunikuu üritus, mis juba viiendat aastat toob loodushuvilised eelnevalt registreeritud vaatlusaladele. Eesmärk on 24 tunni jooksul kirja panna nii palju kohalikke liike, kui võimalik.
Vaatlused sisestatakse eElurikkuse andmeportaali, kus need on avalikult kõigile kättesaadavad (v.a I kaitsekategooria liigid). Tänavune loodusvaatluste maraton toimus 11.-12. juunil ja Raplamaal oli kaks avalikku vaatlusala: Kuusiku mõisa park ja Estonia järve ümbrus.
Kuusikul alustati laupäeva keskpäeval Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektori Tõnu Ploompuu juhendamisel. Soov oli uurida taimi ja tutvuda ka kohalike seentega, kuid Ploompuu sõnas, et tegelikult on juuni aprilli ja mai järel kõige seenevaesem aeg, nii et keskenduti taimedele, mille uurimist alustati kohe mõisa valitsejamaja juurest. Juba ühes kohas näitas Ploompuu kümmekond taime, nende hulgas ka kollaste õitega roomavat tulikat, mis on mürgine, kuid ei tapa. Saadi ka teada, et murutaimede seas on nii neid, mis tallamist ei kannata, nagu näiteks valge kastehein, kuid on ka neid, näiteks teeleht, mis tahavadki sõna otseses mõttes porri tallamist.
Huvitav on märkida, et kummel, mida me peame tõeliseks taluõue taimeks, on siinmail kasvanud vaid umbes 150 aastat, pärinedes hoopis Vaikse ookeani kandist. Kõige ürgsem õuemuru taim on aga aasnurmikas. Kuusiku nii-öelda firmataimeks tundub aga olevat punane pusurohi, mida leidub seal igal aastal rohkesti.
Erinevaid taimi leiti kokku palju, kuid kui palju sellest ringkäigul olnutele meelde jääb, on iseasi. Ploompuu sõnas, et juba see on hea, kui järgmiseks aastaks 1-2 uut taime meelde on jäänud. Ta võrdles taimede (ja ka näiteks putukate ja loomade) õppimist võõrkeele õppimisega – tuhande liigi valdamine on võrreldav ühe keele oskamisega.
Kuusiku vaatlusala eestvedaja Jüri Kõiv sõnas, et kokkuvõttes kulges loodusvaatlus edukalt. Liike määrati kokku umbes 450 ja näiteks leiti kaks kolmanda kategooria samblikuliiki. Ööliblikate lennuks oli ilm soodne ja neid lendas arvukamalt kui mõnel varasemal aastal ja nähti umbes 40 liiki. Soodne õhtu oli ka nahkhiirte jaoks, keda nähti kolme liiki. Eriti arvukas oli pargi-nahkhiir.
Kõiv ise juhendas pühapäevahommikust linnuretke, mis seekord oli tavalisest hilisemaks toodud ja seetõttu oli ka osalejaid rohkem. Erinevaid linnuliike nähti keskmiselt – 54. Öösel lendas Kuusiku kohal ka üks kodukakk, keda seal varem nähtud pole.
Osaliste arvuga jäi Kõiv rahule, kuid lisas, et algusaastatel oli osalejaid rohkem. Nüüd on aga koroona osalejate arvu kahandanud ja iga aasta tuleb juurde ka vaatlusalasid. Tänavu oli Rapla inimesel valida Kuusiku, mis on loodusvaatluse maratonil osalejale ammu tuttav koht, ja uue vaatluskoha Estonia järve vahel.
Saunakülas Estonia järve ääres toimunud loodusvaatluste maratonile pani oma õla alla ka MTÜ Arendusselts Koduaseme ja selle juhatuse liige Leaanyka Leisson tõi välja, et taimestik oli Estonia (kesk)mäel väga mitmekesine, kuna tegu on looduslikult vana maastikuosaga. Kokku toimus järve juures üheksa retke ja inimesi jagus neisse kõigisse.
„Positiivne oli perekonniti osalemine. Maaülikooli doktor Thea Kull oli vaimustuses kohalike laste taimede tundmisest. Võrdluseks tõi ta esmakursuslaste tagasihoidlikud teadmised. Ehk tasub tänada lapsevanemaid, kes kasvatavad teadlikult oma lapsi loodusetundjateks ja -hoidjateks. Selliseid vanemaid Kaerepere kandis jagub,” ütles Leisson.
Ööliblikad näitasid end ka päris arvukalt. Hämaras, mitte kõige ideaalsemates oludes tuvastati kokku 48 liiki liblikaid ja Leissoni arvates mängib siin olulist rolli puisniit kui pärandkooslus, mis on saanud kaua kujuneda vaid osalise sekkumisega. Nii vana see kooslus aga pole, et seal oleks selliseid vanu põlispuid, mille õõnsustes elutseks nahkhiired, nii et vaatluse käigus tuvastati vaid üks nahkhiireliik, keda oli see-eest arvukalt.
Huvitavamatest loodusvaatluse hetkedest tõi Leisson välja ka massilise kiilide koorumise (umbes viiel liigil) ja pühapäeva hommikul avastati rajakaamerasse jäänud mägrapaari toimetamine
Ta lisas, et liikide nimed, mida kuuldi, olid väga huvitavad ja kui poleks vaatlusel osalenud, siis loeks ja mõtleks ta, kas tegu on taime, looma või seenega – näiteks maokeel, kuldking, peoleo, rohevööt-kuningkiil, sinine villimardikas, südaujur, suur käopõll, kõrreliste-tõlvtõvik, kollatähn-kuldpunnpea.
