Legendaarne UFO-maja, astmikpüramiid, Pentagon, tulnukalaev, ENSV kõige ekstravagantsem ehitis, 1970. aastate arhitektuuri tippteos. Need on vaid mõned epiteedid, mis iseloomustavad Toomas Reinu kavandatud Rapla KEK-i maja, linna üht vaatamisväärsust.
Rapla KEK-i omaaegse haldushoone arhitektuurne väärtus ei piirdu üksnes Raplamaaga, vaid on oluline kogu Eesti kultuuriloos. Sellel on ka rahvusvaheline mõõde: ehitist on kajastatud mitmetes rahvusvahelistes arhitektuuriajakirjades, näitustel, raamatutes. Ikka ja jälle pälvib see kohalike ja rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanu. Tumesinisel soklil justkui õhus hõljuv püramiid, mis kordub negatiivina basseini ja terrassidega kujundatud maastikul. Erilise ja uuendusmeelse arhitektuuri ning kultuuriväärtuse tõttu võeti maja 2015. aastal muinsuskaitse alla.
Hoone praegune omanik vaidlustas ehitise muinsuskaitse alla võtmise, kuid tänavu veebruaris jõustunud kohtuotsus jättis Rapla KEK-i mälestiseks tunnistamise jõusse. Oluline on märkida, et vaidlust hoone kultuuriväärtuse üle ei olnudki. Osapooled tunnistasid hoone väärtust ja erilisust – KEK-i omanikele kuulub Rapla üks kõige huvitavamaid ehitisi, mis on kiriku ja Kivisilla kõrval kindlasti üks Rapla maamärke.
Kas kolhoosihooned kaitse alla?
Kui juttu tuleb nõukogude perioodi arhitektuurist, tõuseb ikka ja jälle küsimus sellest, kas kolhoosihooned võetakse kaitse alla. Kuni Rapla KEK-ini ei olnud ühtegi KEK-i või kolhoosihoonet Eestis mälestiseks tunnistatud. See on uuem ehituspärand, mille süsteemset uurimist ja väärtustamist alustati alles 2000. aastatel. Ka Rapla KEK-i mälestiseks tunnistamisele eelnes laiahaardeline uurimisprojekt.
Liina Jänes, kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 1. märtsi Raplamaa Sõnumitest
