Sarnaselt ülejäänud Eestiga on ka Rapla maakonna kohalikes omavalitsustes sagenenud taotluste laekumine toimetulekutoetuse maksmiseks. Loetud nädalad tagasi teatas sotsiaalministeerium, et tänavu esimese üheksa kuuga maksti toimetulekutoetust välja 21 000 perekonnale kokku 27 miljonit eurot.
2021. aasta esimese üheksa kuuga oli sama summa 12,4 miljonit eurot. See statistika kõneleb tervest Eestist, ent toimetulekutoetuste väljamaksed on tõusnud ka Raplamaa neljas vallas. Põhjuseid, miks taotlejate arv on kasvanud, ei tule kaugelt otsida. Toidukaupade ja energiakandjate hüppeline hinnatõus on asetanud paljud leibkonnad keerulisse seisu ning lahendusi otsitakse kohalikust omavalitsusest. Valdade sotsiaaltöötajad tõdevad, et toimetulekutoetustega tegelemine on kujunenud pidevaks ülesandeks. Töölaualt ei saa seda ära tõsta ühekski päevaks.
Märjamaa valla sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska ütles, et sotsiaaltöötajad tegelevad toimetulekutoetustega iga päev. “Toimetulekutoetus on igapäevane teema, millega sotsiaaltöötajad tegelevad. Toimetulekutoetuse taotlejate abivajadus hinnatakse ära ning vajadusel määrab ja maksab kohalik omavalitsus lisaks täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest,” rääkis ta.
Veel 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris taotles Märjamaa vallas toimetulekutoetust 48 perekonda, aga tänaseks päevaks on see arv peaaegu kahekordistunud. Augustis oli taotlusi juba 82 ja septembris 80. Terve aasta jooksul on need arvud sujuvalt kasvanud. Jaanuaris oli väljamakstud toetuste kogusumma 14 519 eurot ja 14 senti, septembris oli see tõusnud juba 36 127 euro ja 62 sendi peale.
Kui tuua siia kõrvale veel võrdlus 2021. aastast, tuleb kontrast veelgi teravamalt esile. Terve 2021. aasta peale kokku maksti Märjamaa vallas toimetulekutoetust 133 483 euro eest. Tänavu esimese üheksa kuuga oli see summa juba 231 303 eurot. 2021. aastal laekus iga kuu Märjamaa valda keskmiselt 44 taotlust, tänavu on tulnud keskmiselt 67 taotlust kuus.
Sarnane seis on ka Rapla vallas. Abivallavanem Rain Terras ütles, et toimetulekutoetustega tegeletakse iga päev. Nagu teisteski piirkondades, on võrreldes 2021. aastaga tõusnud ka Raplas mahud märgatavalt. 2021. aasta oktoobris oli Rapla valla menetluses 61 taotlust, aga tänavu oktoobris juba 120. Terras ütles, et üldiste hinnatõusude kõrval on seda arvu tõstnud ka Rapla valda elama tulnud Ukraina sõjapõgenikud. “Nendega tegelemine on kahtlemata ajamahukam, sest juba meil kehtiv süsteem on nendele harjumatu ning küsimusi tekib rohkem,” rääkis Terras.
Tänavu septembris taotles Rapla vallast toimetulekutoetust 105 perekonda, kellest ligikaudu pool ehk 53 olid töötud inimesed. Tänavu septembris maksti Rapla vallas välja toimetulekutoetust 45 000 euro ulatuses. Esimese üheksa kuuga oli see summa 336 000 eurot. Siinkohal tasub välja tuua, et toimetulekutoetuse näol on tegemist riikliku toetusega ning kuigi kohalik omavalitsus taotlusi menetleb, sooritab väljamakseid riik sotsiaalministeeriumi kaudu.
Kohila valla sotsiaalnõunik Väino Maasalu ütles, et kui 2022. aastale tagasi vaadata, jääb kõige suurem taotluste arvu tõus aprillikuusse. Siis lisandus järsku viisteist uut taotlust. Maasalu sõnas, et need tulid suuresti Ukraina sõjapõgenike arvelt, kes Kohila valda elama asusid. Kokku sai aprillis toetust 39 Kohila vallas elavat leibkonda. Võrreldes teiste Raplamaa valdadega on Kohila seis küllaltki rahulik.
“Toimetulekutoetuse saajate arv on suurenenud üksnes Ukraina leibkondade arvelt. Kuna enamik neist on aga leidnud rakenduse ja saanud tööle või pöördunud tagasi kodumaale, on käesolevaks hetkeks eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes toetust saavate leibkondade arv praktiliselt samal tasemel,” rääkis Maasalu.
Ta tõi välja, et erinevalt Raplast ja Märjamaast ei pälvi toimetulekutoetuste teema Kohila vallamajas praegu suurt tähelepanu. “Pigem on praegune seis tavapärane,” ütles ta.
Kehtna vallas on toimetulekutoetuste väljamaksed märgatavalt tõusnud. Kehtna valla kommunikatsioonispetsialist Seily Sõgel-Raid sõnas, et toimetulekutoetuste väljamaksed on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 45 protsenti.
