Piltlikult öeldes töötavad 25. detsembri õhtul ainult politseinikud, poemüüjad ja jõuluvanad. Raplamaa Sõnumitel õnnestus võtta end ühe jõuluvana sappa, et käia külas Lipa piirkonna peredel. Mikk Merekivi on jõulutaati teinud nii kaua, et enam õieti ei mäletagi, millal see alguse sai. Igal juhul on ta nüüdseks juba kogenud jõulumees ning võtab iga aasta detsembris vastu 25 kuni 30 tellimust.
Ise nimetab ta neid käike taaditööks või siis habemega nalja tegemiseks. Kui need terve kuu peale ära jagada, siis on tempo päris kiire. Eriti arvestades, et see ei ole põhitöö. Pigem ikka hobi või hooajatöö. Mõned käigud tulevad juba novembris ja mõned üksikud jäävad ka jaanuarisse, aga põhiline on ikka detsember. Ja eriti muidugi 24. ja 25. detsember.
Kohtume pühapäeva, 25. detsembri õhtul Lipa koolimaja õuel. Päike on just loojunud, maad katab kerge lumekiht ning väljas on kolm külmakraadi. Jõuluvanakostüümi riietatud Mikk Merekivi teeb viimaseid ettevalmistusi, et minna külla Lipa piirkonna esimesele perekonnale. Nad on talle juba vanad tuttavad. Koostöö on aastate lõikes klappinud ning nii on nad igal aastal uuesti just Merekivi endale jõuluvanana külla kutsunud. Lapsed ootavad teda ja samuti täiskasvanud.
Tõrvikud näitavad teed
Esimene oluline tähelepanek: jõuluvana ei saa läheneda majale nähtavalt. Isegi kui istumise all on saani asemel auto, tuleb kodu vaatevälja ilmuda varjatult, isegi salapäraselt. Niisiis võtab Merekivi juba eemalt autotuled maha, et valgusvihud tema saabumist ei reedaks.
