VIDEO: Noorte laulu- ja tantsupeo proovide esimene maraton on edukalt läbitud

10. jaanuaril algasid XIII noorte laulu- ja tantsupeo maakondlikud eelproovid kooridele ja tantsijad alustasid eelproovidega 24. jaanuaril. Peo ettevalmistamisega tehti algust juba 2020. aastal ja nüüd, kui piletimüük alanud ja esimesed maakondlikud proovid õige pea läbi, on juba peaaegu käega katsutav esinejate elevus ja ärevus, kuna pidu on kohe ukse ees. Nende esimeste proovide ajal veel otsuseid ei tehta, millised kollektiivid päriselt peole saavad. See on aeg, kus üldjuhtide käe all harjutatakse kogu peo repertuaar samm-sammult läbi ning toimuvad ka ettelaulmised, -mängimised ja -tantsimised. Kokku toimub XIII noortepeo „Püha on maa“ eel 485 maakondlikku eelproovi. Rapla kultuurikeskuses on kooride proovid ja praeguseks on seal läbi viidud lastekooride, poistekooride ja segakooride esimesed proovid. Segakooride puhul, kuhu olid peale Kohila ja Rapla gümnaasiumi kooride kaasatud ka Paide ja Türi gümnaasiumide koorid, olid ülevaatajateks segakooride liigijuht Valter Soosalu ja dirigent Ksenija Grabova. Alustati hääleharjutustega, nii et esialgu kõlas saalis lihtsalt üks ümin, kuid sellegi puhul leidis Valter vajadust seda veelgi paremini teha. „Natuke ülbemalt peaks laulma. Kogu keha laulab, suu on kinni, aga keha laulab,” sõnas Valter õpetuseks ja andis siis ülesande: „Mõtle enda peas, kui rõõmus inimene sa oled, ja kui see vastus on alla seitsme, siis teeskle, et see on üle seitsme.” Sellele järgnes kohe järgmine ülesanne: sellel hetkel, kui ei laulda, tuli sisse hingata. Valter sõnas, et ta ju näeb ära, et valmistutakse laulma, kuid n-ö kütet selleks ei jagu. „Kui hakkad sõitma siit Tartusse, siis sul on vaja mingisugune hulk kütust, kuid praegu me paneme väikese gaasiga ja loodame sõita. Nii et õhku on vaja võtta.” Viimase hääleharjutuse ajal kommenteeris Valter, et esimest pikka nooti tuleb arendada ja panna see liikuma ning õpetuse tulemus oligi noorte häältes täiesti kuuldav. Ja siis mindi laulude juurde. Hakkas kostma „Küla kuuleb” (Veljo Tormis / rahvaluule, seadnud Ülo Tedre), mis esimese katse kohta kõlas ka Valteri jaoks väga hästi. Seejärel istuti ja Valter näitas, kuidas nooti enda sees hoida niimoodi, et laulja näeb korraga nii nooti kui ka dirigenti ning helid põrkavad laulikult publiku suunas. Korraks juhtus, et järgmise katse ajal laulda „Küla kuuleb” tegi keegi noortest häält siis, kui ei pidanud, ja Valter sõnas: „Vaata, noodis on kirjas, mida laulda, ja üks halli habemega mees varsti näitab teile, millal laulda. Need kaks asja korraga – õiget asja, õigel ajal.” Tundus, et õpetussõnadest oli kasu, kuna loo lõppedes hüüatas Valter rõõmsalt: „Kuulge, hakkab tulema! Väga hea!” Eraldi harjutati erinevate häältega ja esmalt võeti ette bassid ning lauldi loost rida „Regi jäi takka tulemaie”, mis kõlas mitte teadvale kõrvale juba niigi võimsalt, kuid Valter tahtis sellele vunki juurde: „Nüüd teeskle, et sa oled 20 aastat vanem. Et need ei ole su esimesed vuntsid.” Kõlas küll naljaka õpetusena, kuid sellest oli päriselt kasu ja noorte meeste hääl läks veel madalamaks ja sellesse tuli teatud n-ö elutarkuse noot sisse. Samuti oli abi sellest, kui Valter sõnas, et kõiki väikseid asju peab laulma ja ta tahab kuulda rohkem Georg Otsa häält. Tulemuseks oli selline bass, mille kohta Valter ütles, et see on selle päeva proovi miinimum ja alla selle ei ole üldse mõtet lasta. Kui sopranite kord oli harjutada laulurida „Kaasa võttin karbitäie, põue peitin põlletäie,” jätsime noored harjutama. Noorte tantsudes ilu, energia ja vägi sees Rahvatantsijate pikk proovipäev oli 3. veebruaril Alu spordihoones. Juba parkimisplatsile jõudes paistsid aknast tüdrukute patsid ja punased paelad ning parasjagu käiski neidude rühmade, Ulvi Mägi rahvatantsijate ja Keerulinnu (juhendajad Riho Pohla ja Tuuli Roosi) ettetantsimine. Ülevaatajad olid liigijuht Elo Unt ja assistent Liisa Laine. Kollektiivid tantsisid vaheldumisi ja vahepeal oli näha, kuidas Ulvi sättis mõne neiu seelikuvööd. Kui tantsud lõppesid, oldi küll väsinud ja hingeldati, kuid naerunäod ei olnud kuhugi kadunud. Üks tants, mida õnnestus näha, oli „Kaokene”, mille on XIII noorte tantsupeoks loonud Elo Unt ja kirjeldanud Lisanna Tälli. Muusikaks Jalmar Vabarna „Mahlane II“ ning seade on teinud ansambel Gjangsta ja Lauri Lüdimois. Nagu tantsu kirjelduski ütleb, peegeldub selles tantsus rõõm sõprusest, parimate sõbrannade vahelisest erilisest klapist, mis tiivustab. Teise tantsu, „Illos illotelles” muusika oli vägagi tuttav, kuna Miina Hermanni (Härma) laulule „Ilus ole” on seade teinud ansambel Rüüt. Tantsu on sellele loonud Maria Uppin-Sarv ja kirjeldanud Lisanna Tälli. See tants räägib loo neiu olemasolemise ilust ja uhkusest, julgusest tunda end kaunina ja seda välja näidata. Vahepeal algasid suures saalis Kohila, Märjamaa ja Rapla C-rühmade noorte ettetantsimised. Neid olid vaatamas liigijuht Maido Saar ja assistent Marius Aave ning ka tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman, kes vahepeal ka neidude tantsimist jälgis. Maido Saar ütles noortele, et seekord kedagi veel järjekorda ei panda, nad lihtsalt vaatavad ja teevad mõned märkused, kuidas teisel proovipäeval veel parem olla. Agne Kurrikoff-Hermann aga sõnas, et kui muidu on kõige tähtsamad juhendajad, kelleta ei oleks neid ilusaid rahvariietes noori, siis hetkest, kui noored oma tohutu energiaga tantsima hakkavad, saavad neist päeva staarid ja ilma nende noorteta ei oleks ka pidu. Räägiti sellest, mis teeb C-rühmade noorte repertuaari nii eriliseks, ja sellest, kuidas noored iga päev loovad uued sillad oma lähedastega. Alu saali akustika on aga selline, et nii mõnigi Maido Saare tark ütlemine oli kuuldav ainult tantsijatele endile. Üks tantsudest, mida sai näha, oli „Jalad maas”, mille on loonud Aveli Asber, muusika on pärit Piret Laikrelt („Labajalg”) ning seade teinud Tonio Tamra. See tants kannab endas mõtet, et olles käinud üle sildade kaugemal ja lähemal, näinud rõõmu ja viletsustki, on kodukoht alati see, kus jalad on kindlalt maas, arusaam elust selge ning tulevik täis lootust ja helgust. Ühe tantsu noortele, nimega „Vat nii!” on loonud ka pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman juba 2014. aastal ja kirjeldanud seda 2016. aastal. Muusika pärineb ansamblit Nikns Suns ja see lugu „Kandletegu” (millele tantsupeoks on seade ja teksti teinud Aare Külama) on juba iseenesest hoogne, kuid noorte tants lisab sellele veelgi energiat ja rõõmu. Sellist võimsat tantsu on lust vaadata ja pole raske ette kujutada, millist vaimustust tekitab selle vaatamine tantsupeol, kui seda esitab veel suurem hulk noori, kui oli sel hommikul saalis. Enne tantsu õpetas Maido, et jälgida tuleb jalatõsteid. Praeguseni on need kõrgeimad ja kaunimad olnud Viljandi noortel rahvatantsijatel. Kui heaks ta Raplamaa noorte jalatõsteid hindas, ei ole teada. Tööd on tulnud teha varasemast rohkem Arvestades seda, et koroonaaeg takistas muuhulgas huvitegevust ja küllalt oli neid, kes rahvatantsust või koorilaulust loobusid, uurisime noorte laulu- ja tantsupeo Raplamaa koordinaatorilt Triinu Ülemaantelt, millisena tema olukorda näeb. Ta kinnitab, et päris sellist seisu, nagu kümme aastat tagasi oli, tõesti pole, kuid laste ja noorte vähenemine koorides ja tantsurühmades hakkas pihta ammu enne koroonat. Kas see just paratamatus on, kuid selge on see, et uusi tegevusi lisandub noorte jaoks aina juurde, mis tõmbavad nad traditsioonilisemate tegevuste juurest ära. Samuti oleneb palju koolide juhtkonnast, kas ja kuidas huvitegevust toetatakse. Samas toob Triinu välja, et võrreldes eelmise noortepeoga registreeris peole ligikaudu sama suur hulk kollektiive ja praegu on kirjas umbes 60 kollektiivi. Neid põhjuseid, miks mõni kollektiiv on vahepeal loobunud, on Triinu sõnul väga erinevaid. Põhjusteks on olnud näiteks kollektiivijuhi tervis või suuna muutus ning rühma mittekokkusaamine. Samuti see, et laste enda prioriteedid on ajaga muutunud. Triinu on ka kuulnud kurtmist maakonnas, et tantsijaid ja lauljaid on vähem, kuid nähes ise üldpilti, ei ole tema arvates muretsemiseks põhjust. Praegu võib veel kollektiivide arvu Triinu arvates päris heaks pidada ja kui ongi veidi vähem peole pürgijaid, suurendab see tõenäosust päriselt peole saada. Näiteks tantsijaid mahub uuenduskuuri läbi teinud Kalevi staadionile 9000. Triinu on suhelnud liigijuhtidega ja praegu on tagasiside Raplamaa kollektiividele igati positiivne olnud. Ka laste ja noorte enda hoiak, nii lauljatel kui ka tantsijatel koos juhendajatega, on selline, et kindlal meelel ja rõõmuga liigutakse peo suunas. Koorijuhtidest kinnitas Urve Uusberg, et tagasiside Raplamaa kooridele on olnud väga hea ja kuna ta poeg Pärt Uusberg on laulupeo kunstiline juht, on ta kuulnud, et üldine tase on samuti hea ja tööd selle nimel on palju tehtud. „Hirmud olid suuremad, kuid võin peegeldada, et mitmehäälse laulmise tagasisaamine võttis aega, harjumus kadus kahe aastaga,” sõnas Urve. Ta lisas, et kuigi üldistada ei saa, tuli teiste muusikaõpetajatega rääkides välja, et laulmisoskused, võimekus harmooniasse laulda, hääle juhtimine ja vokaalsed võimed siiski mingil määral peatusid koroona-aastate jooksul. Murekohad olid koorilaulu puhul juba varem, kuna ajaga on kadunud lastekoorid näiteks Kaius ja Juurus. Sama mure on ka mujal Eestis, kuid Urve tõi välja, et koori püsimine ei sõltu alati laste valikutest või juhendajast, vaid ka kooli juhtkonnast. Kui lastekoorile tunniplaanis aega ei anta, siis koor kaobki. Urve sõnas, et juhendajatel tuleb laulupeoks valmistumisel pingutada ja leiutada võimalusi, kuidas repertuaar selgeks saada. Väga palju aitavad näiteks edasi laululaagrid. Küsimusele, milline on olnud lauljate meelestatus tema enda koorides, vastas Urve, et see sõltub väga palju siiski õpetajast – kui ise olla koori ees pahur, siis hakkavad lapsed-noored seda oma halva tujuga tagasi peegeldama. Ja kui olla ettevalmistunud ja rõõmus, siis peegeldavad lauljad selle samamoodi tagasi. Urve tõi näite, et noortekooriga võtsid nad raskeks kujunenud Erkki-Sven Tüüri helikeele ette huumoriga ja see aitas loo selgeks saada. Palju abi on Urve sõnul ka sellistest laulupeo laulikutest, kus on iga laulu puhul lahti seletatud selle taust ja põhjendatud näiteks, miks alustatakse mingi lauluga. „Ma väga palju räägin lastega sellest. See tähenduse lahtirääkimine on oluline, eriti lastele ja noortele, vanem suudab selle ise välja mõelda. Ma olen ka piisavalt vana, et võin neile omast kogemusest kaasa rääkida,” sõnas Urve. Laulupeo repertuaari kohta sõnas ta, et Pärdi kontseptsioon on küll hästi nõudlik vaimses mõttes ja vokaali pealt, kuid talle, kes hindab kõrgelt vaimseid püüdlusi laste ja noortega, on seekordne valik meeltmööda. Kõrgelt hindab ta ka head huumorit, mida tõi proovidesse Valter Soosalu, tänu kellele leidis nii mõnigi noor laulupeo tähenduse ja mõtte.