Rahandusministeerium on välja käinud idee muuta Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) äriühinguks. Ligi kakskümmend aastat tagasi arutati sama küsimust ja toona otsustati luua meie metsade hoidmise ja majandamise tarbeks riigi ainuke tulundusasutus, mitte äriühing.
Miks? Sellepärast, et ligi kolmandikku Eesti pindalast, mida katab riigimets, otsustati võtta kui erandit, mitte lihtsalt riigile tulu toovat ettevõtet, nagu näiteks on Tallinna Sadam.
Kui me muudame RMK äriühinguks, pole me kaitstud selle eest, et tema kaudu kaunistatakse tulevikus rehepapilikult riigieelarvet. Ja ajaloost õppides – ei pruugi minna kaua aega, mil järgmine minister tõstatab juba uue äriettevõtte erastamise kasulikkuse.
RMK loomisel võeti aluseks Põhjamaade mudel ja lähtuti Soome eeskujust. Tollal peeti tähtsaks, et mets on kogu Eesti rahva oma ja tuleb välistada kõik võimalused, et meie maa ja mets satuks võõra kätte. Just seepärast välistati äriühingu vorm. Täna saab tõdeda, et see samm tagas Eesti metsa kaitse ja lõi võimalused arendada loodusharidust. Faktid räägivad enda eest: 225 matkarada, 60 telkimisala ja üle 1000 lõkkeplatsi on investeering, mis on pakkunud elamusi, uusi teadmisi ja tervist sadadele tuhandetele inimestele.
Tulundusasutuse puhul on oluline nii sotsiaalne mõõde kui ka avalikkuse huvi. Aga äriühingu puhul mõõdetakse tulemust rahas ja kasuminumbrites. Hoiatavaks näiteks olgu meie naaber Läti, kus riigimets on äriühingu majandada. See on võrreldes Eestiga toonud kaasa kordades väiksemad rahalised vahendid, mida panustada looduses liikumiseks mõeldud objektidesse, olgu nendeks siis laudteed, matkarajad või vaatetornid.
Loe pikemalt 28. oktoobri Raplamaaa Sõnumitest
Rainer Vakra, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, SDE
Kas samm riigimetsa erastamise suunas?
