Kõnnumaa looduskaitseala uus kaitse-eeskiri keelab ära paadisõidu Loosalu järvel ja piirab ehitiste, sealhulgas laudteede rajamist.
Praegu on tegu veel kaitse-eeskirja eelnõuga, mille kohta saab Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile ettepanekuid ja vastuväiteid esitada kuni eeloleva pühapäevani. Uue kaitse-eeskirjaga muudetakse senine Kõnnumaa maastikukaitseala looduskaitsealaks, kaitseala muutub veidi suuremaks ja kaitsekord mõnes kohas veidi rangemaks või täpsemaks.
Näiteks on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Eelnõu seletuskiri täpsustab, et Loosalu sihtkaitsevööndis asub Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rajatud Loosalu-Paluküla laudrada koos infotahvlitega ning Keava rabas paikneb RMK maal amortiseerunud laudrada. „Rohkem rajatisi sihtkaitsevööndisse ei ole rajatud,” teatab seletuskiri.
Keava raba laudtee asub Kehtna vallas Linnaaluste külas Tarsi talu lähedal ja selle on ehitanud Tarsi talu peremees Illar Olesk, kellel on Kõnnumaa looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta mitmeid küsimusi ja vastuväiteid.
Keava laudtee ja samuti vaatetorni ehitas Olesk 2003.–2004. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahaabiga. Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader selgitab, et nüüdseks on Keava raba rajatised lagunenud ja kuna need asuvad riigimaal (RMK), siis on Keskkonnaamet RMK külastuskorralduse vastava piirkonnaga sellel teemal mitu korda rääkinud ja juba mitu aastat tagasi jõuti ühisele seisukohale, et sinna midagi enam ei taastata.
„RMK on lubanud lagunenud rajatised ise likvideerida, kuid raha- ja ajapuuduse tõttu on see kahjuks neil veel tegemata. Seega on kindel, et taristut antud kohas uuendada ei kavatseta ja vanad rajatised peab RMK likvideerima,” lisab Ader.
Olesk loeb kaitse-eeskirja eelnõust ja selle seletuskirjast siiski välja, et Keava laudtee pole seadusevastane, on vaid amortiseerunud – see annab laudteele tema hinnangul kaudselt isegi teatud õiguspärasuse, likvideerimist ei nõuta.
Samas tõdeb Olesk, et uus kaitsekord jätab matkaradade ettevalmistatud paiknemise üksnes Palukülla. Ta märgib, et praegu kehtivas kaitse-eeskirjas on lubatud kaitsealal kasutada lumesaani suusa- ja matkaradade ettevalmistamisel kogu Kõnnumaal, kasutades olemasolevaid sihte ja matkaradasid. Ta lisab, et ka näiteks Keava mägedes on rajad olemas ja kaitserežiim sarnane Paluküla omaga, kuid ei suvise ega talvise hoolduse kohta pole eelnõus poolt sõnagi.
Samuti ei pea Olesk õigeks, et eelnõu tahab ära keelata ujuvvahendiga sõidu Loosalu järvel. Seda keeldu ei poolda ka Kaiu Kalaklubi. Jaanus Luks kalaklubist leiab, et keelul oleks mõtet siis, kui aerutades on oht rikkuda järve taimestikku, Loosalu järves pole aga sellist taimestikku. Pealegi käiakse Loosalu järvel üksnes kergete kummipaatidega, kuna veesõidukit tuleb kõigepealt kaks kilomeetrit käe otsas tassida. Muidu aga Kaiu kalamehed pooldavad looduskaitseala loomist, kinnitab Luks.
Kuigi Kaiu vallale toob muudatus kaasa maamaksutulu mõningase vähenemise, ei ole ka Kaiu vallavalitsus kaitseala vastu. „Kui kaitseala loomine aitab paremini kaitsta soo- ja metsakooslusi, ei saa meil midagi selle vastu olla,” ütleb Kaiu abivallavanem Karine Rajasaar.
Eramaaomanikke vallas, mõne erandiga, muudatus ei puuduta, samuti ei muutu midagi tulevasel looduskaitsealal matkaja jaoks, lisab Rajasaar.
Lisaks Kaiu vallale ulatub kaitseala veel Kehtna valda. Kehtna vallavalitsusel on vallasekretäri Veljo Väärsi sõnul eelnõusse mitmeid muudatusettepanekuid, kuid kirja Keskkonnaametile alles koostatakse.
Vivika Veski /foto: Jaak Kadarik
