Soovime soetada haruldase vana dokumendi aastast 1594, millel on säilinud Järvakandi mõisniku ja Eesti maanõuniku Eilhart von Tysenhuseni omakäeline allkiri ja pitser.
Tegemist on maakondliku mõõtmega ja üle-eestilise tähendusega haruldase ürikuga.
Palun toetage meid ülekandega Järvakandi vallavalitsuse arvele EE862200001120074232 Swedbank, märgusõna „pärgament“ või sularahas maakonna raamatukogudes, millised on kogumisega ühinenud.
Üriku ostmine on võimalik ainult üheskoos Raplamaa kogukonna inimeste abiga! Teist sellist võimalust ei tule! Eseme hind on 1100 eurot. Kampaania lõpeb 10. jaanuaril 2016. aastal. Täname!
Millega täpsemalt on tegu?
Kõik see toimus 421 aastat ja kaks kuud tagasi. On aasta 1594. Mõisnikud Eesti eri paikadest lasevad saduldada hobuse või istuvad kaarikusse ning jõuavad mitmepäevase reisi lõpus 6. septembriks Revelisse.
Nõupidamisele on sõitnud tänase Raplamaa aladelt Alust lesknaine Wrangell, Raikkülast Fabian Fersenn, Päärdust Wilhelm Yxkull, Haimrest Dittrich Varensbegk, Tollilt Meuritz Wrangell, Inglistelt Reinolt Ahnrep, Veliselt Reinholt Yxkull ja Claus Yxkull ning maanõunik Eilhart von Tysenhusen Järvakandist. Lisaks on koosviibimisel esindatud Saksi ja Imastu mõisad Virumaalt ning Saku mõis Harjumaalt. Arutlusele võetakse Alu mõisa lesknaise kokkulepped seoses temale kuuluva mõisaga (täpsemalt lese omandiõigusest Alu mõisale).
Kokkulepete kirjeldamiseks koostatakse vasika- või kitsetallenahast valmistatud pärgamendile dokument, mille õigsust kinnitavad neli kohalviibijat omakäelise allkirjaga ja isikliku pitserijäljendiga. Need mehed on (ürikus alt vasakult paremale) Jacob Tuue (Taube) Saksi mõisast, Eilhart von Tysenhusen Järvakandist ning mõlemad Yxkullid Velise mõisast.
Miks on see ürik oluline?
Esiteks osalejate mastaapsus – neid on Läänemaalt, Harjumaalt ja Rapla kihelkonnast, samuti Virumaalt. Seetõttu on dokumendil maakondlik mõõde tänase Raplamaa mõistes. Pärgamendid ongi need tänuväärsed allikad, mis aitavad mõista meie vanemat ajalugu. Teiseks on oluline tunnetada seda ajajärku, kus sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vägede vahel on lõppjärgus, maa on laastatud ning rahulepingud on sõlmitud 1582. ja 1595. aastal. Linnuste aeg hakkab ümber saama, saabub rahulikum Rootsi aeg ja mõisnikud asuvad häärbereid ehitama nagu me neid möödunud sajandi mõistes tunneme.
Vana-Liivimaa saab ja jääb kuni Põhjasõjani Rootsi riigi rüppe. Seega – dokument on vana. Vana ka selles mõistes, et vanimad teadaolevad kirjalikud allikmaterjalid pärgamendil Eesti aladelt on vaid ainult u 350 aastat vanemad (13. saj).
Kolmandaks on dokumendil Järvakandi mõisniku (Eolert ka Elertka Gilhard von Tiesenhausen, Järvakandi mõisnik, maanõunik 1594-1597 ja tulevane Paide asehaldur aastal 1601) kui kokkulepete tunnistaja omakäeline allkiri ja pitsat. Viimane on ainus teadaolev Tysenhuseni sõrmusepitseri jäljend. See on säilinud ja terve. Neljandaks teame, et Eesti suuremates muuseumides ei ole vanu pärgamente eriti eksponeeritud – neid võib vaadelda digitaalsel kujul, kuid originaalid asuvad hoidlates. Kuna maakonnamuuseumit kahjuks meil Raplamaal ei ole ja et dokument on paljuski Järvakandiga seotud, siis on meie ühiseks sooviks pakkumisel olev kõnealune originaal Järvakandi klaasimuuseumile soetada ehk tuua meie ajalugu käsitlev dokument kodumaakonda tagasi* ja panna see vana auväärne ürik inimestele vaatamiseks auväärsele kohale välja.
* Algselt hoiti dokumenti Seli mõisa kirjakogus. 19. sajandil võttis selle sealt teiste hulgas ümbertõlkimiseks vanast saksa keelest uuemasse keeleversiooni parun R. von Toll. Raamat, mis koondab aastatel 1561-1650 koostatud dokumentide sisu, ilmus 1861. aastal ja sisaldab meil kõne all oleva üriku tervikteksti tänasel päeval arusaadavas saksa keeles.
Juhtus aga nii, et paljusid dokumente von Toll pärast nende tõlkimist mingitel põhjustel ei tagastanud. Alles nüüd, 21. sajandil, tuli dokument Rootsi riigis päevavalgele ja jõudis ettevõtliku eesti mehe abil kohalikult oksjonilt Eestimaale. Seega viiendaks on selle üriku juures oluline tõsisasi, et dokumendil on peale tema sisu ka lugu, mis ühele museaalile niivõrd oluline omistada on.
Ja kui Sa nüüd, hea lugeja, võtad selle loo siin samuti oma südameasjaks nagu siinkirjutanu on seda teinud, siis on Sul võimalik selle üriku soetamisel oma annetusega osaleda. Osaleda sellisel määral, nagu Sinu sisetunne Sul talitada lubab ning õigeks peab.
EE862200001120074232 Swedbank, märgusõna „pärgament“. Tegemist on Järvakandi vallavalitsuse arvega ja just märgusõna pärgament abil on võimalik annetused paljudest teistest laekumistest eristada.
Järvakandi klaasimuuseum on Järvakandi valla muuseum.
Allan Kima, Järvakandi klaasimuuseumi juhataja, vallavalitsuse toel ja ühisel nõul
Illustreeriv foto: Siim Solman
