Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus kutsus eelmisel nädalal külla LHV pangas analüütikuna töötava majandusteadlase Heido Vitsuri, kes kõneles Eesti majandusest eile, täna ja homme.
Vitsur meenutas, et pärast Euroopa Liiduga liitumist hakkas Eesti majandusse voolama palju välisraha. Buumiaastate petlik heaolu varjas ära, et meie majandus polnud konkurentsivõimeline. Nappis innovaatilisust, selleks polnud ka tingimusi loodud. Kahjuks kulutati nende aastate soodne olukord – sotsiaalkulusid oli vähem ja tööturu olukord soodsam – muule ära. „Riik tahtis neil aastail elada ilusamat elu, kui meie jõukus välja kannab,“ ütles esineja.
Majanduse arengu olulise vedurina nimetas Vitsur sügavamat koostööd ettevõtete vahel, terviklikke klastreid. Ühe küsitluse andmetel vastasid paljud ettevõtjad, et nad ei mõtlegi sellele. Meil on suurem osa ettevõtteid väikesed, kus töötab 7–9 inimest, nende kõrval on ka rahvusvahelisi „elevante“ (nt Ericsson), kuid viimased kasutavad vähe siinset arendustööd. Külalise sõnul pole väljaspool suurt koostööd Eestil produktiivsuse tõstmine võimalik ja vaja on oskust nutikalt spetsialiseeruda.
Vitsur tunnistas, et nii temal kui ka paljudel meie spetsialistidel ei olnud enne Eesti euroliitu astumist arusaama põllumajanduse olulisusest: „Lootsime, et meil tuleb kõrgtehnoloogiline riik, oma infopuuduses ei nähtud põllumajanduse tähtsust. Meie põllumajandus võiks anda uue kasvu, kui oskame toota konkureeriva kvaliteediga tooteid.“ Meie juust sobib koduturule, muu maailma jaoks on selle maitse võõras. Vaja on arendustegevust ja uue turu tundmaõppimist. Seda väikeettevõte üksi teha ei suuda. Uusi turge saab võtta ükshaaval, sest Eesti pakutavad kogused on väikesed.
Vitsur ütles, et riik peab suunama tingimused ja ressursid selleks, et arendus- ja koostöö toimiks. EAS-il on toetused mikro- ja alustavatele ettevõtetele, kuid toetustest ei teki tervikut. Tõhusamalt tuleb toetada suuri tegijaid, sest nemad on vedurid. Meil öeldakse, et rahvuslikke tšempione ei tohi teha, aga ka teistes riikides on nutikas spetsialiseerumine toimunud riigi toel.
Esimese tunni kõneles külaline, teine tund oli aktiivne küsimuste voor. Mõned näited. Kas pagulased toetavad majandust? Kui neid tuleb palju ja nad ei soovi integreeruda, see majanduslikku kasvu ei anna. Mis saab viie aasta pärast? „Kui sõda ei tule, on olukord umbes samasugune nagu täna. Eestil on kõik eeldused püsima jääda, aga Soomele järele jõuda on raskem,“ vastas Heido Vitsur.
Reet Saar / foto: Reet Saar
