Pole ehk kellelegi enam suur saladus, et novembrikuisel istungil tegi Rapla vallavolikogu koguni seitsmele maakonna vallale – Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru ja Raikküla – ametliku ettepaneku alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus.
Ametlik ettepanek tähendab muuhulgas ka seda, (järgneb väljavõte eelnõu seletuskirjast) „et ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta“. Ühinema kutsutute otsus on vähemalt mõneks ajaks lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Niisiis on lähima kahe kuu jooksul maakonnas oodata suurt mõtete ragistamist teemal ühineme-ei ühine ja kui, siis kellega. Selguse saamise mõttes polegi see võib-olla nii paha. Samas jälle on ametlik „ei“ ikkagi konkreetsem ja lõplikum, kui läbirääkimiste lauas vabas vormis antud äraütlev signaal. Igatahes on kahe kuu pärast Raplamaa ühinemisläbirääkimised saanud esimese vahefiniši.
Loogikat on vähe
Ennustamine on tänamatu töö. Samas on üsna selge, et pole üldse selge, millisteks kujunevad liitumiskutse saanud volikogude otsused Rapla valla ühinemisettepanekutele. Proovin siinkohal siiski ahvatlustele järele anda ja tähtede seisu silmas pidades ennustada, milliseks need vastused kujuneda võivad.
Alar Mutli / illustratsioon: Ulvi Blande
Loe pikemalt 9. detsembri Raplmaa Sõnumitest
