IRL-i ridadesse kuuluv Viktoria Ladõnskaja käis möödunud reedel esimest korda poliitilisel visiidil Raplamaal, et saada tuttavaks siinsete inimestega ning näha-kuulda, millised on kohalikud mured. Põgusalt külastas ta ka Raplamaa Sõnumite toimetust, kus andis lühikese intervjuu.
Miks ikkagi ajakirjanduse poliitika vastu vahetasite? Te olite ju ajakirjanduses tegija.
See otsus oli minu jaoks suhteliselt raske just sellepärast, et tõepoolest mulle paistis, et minu elus justkui kõik toimis. Mul oli hea töökoht ning ma armastasin ja armastan siiamaani ajakirjandust. Minu jaoks on ajakirjandus püha, sest ma jumaldan selliseid alasid, kus võib reaalselt panustada ühiskonda ning seda paremaks muuta.
Teadsin juba koolis, et tahan ajakirjanikuks saada, kuid mingi hetk hakkasin mõtlema, et ma räägin ühiskonna probleemidest, sellest, mis on minu arust viltu tehtud, aga see ei jõua kuskile. Kirjutan ja räägin juba kümnendat korda lõimumisest, et see on valesti tehtud, kuid justkui midagi ei toimu. Mul on juba konkreetsed lahendused taskus, aga ei teadnud, kuidas neid realiseerida. Põhimõtteliselt jätkan ma [poliitikas] sama tegevust samadel teemadel, ehk kultuur, integratsioon, teadus, haridus ja sport.
Raske oli see selle poolest, et minu jaoks on eetika püha ja kui läksin poliitikasse, siis teadsin, et pean loobuma oma ajakirjanduslikust karjäärist. Ütlesin ka toimetusele, et nüüd on valik tehtud ja ma ei saa enam kirjutada. Teisest küljest oli see minu isiklik panus ja risk, sest kui valimiskampaania oleks läinud teistmoodi, oleksin jäänud ilma tööst ja karjäärist ning ka teistest asjadest, mis olid mulle tol hetkel, ja on ka praegu, olulised. Mõtlesin, et kas see on seda väärt või mitte.
Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 20. jaanuari Raplamaa Sõnumitest
