Õige väikese plikatirtsuna, alles enne kooliteele asumist, käisin pühapäevakoolis. Ilmselt oli tol ajal see lihtsalt koht, kus paljud lapsed huviringi mõistes aega veetmas käisid. Tegelik idee ja mõte oli rääkida lastele Jumalast. Vaat ei teagi nüüd, kas seda sõna kirjutada suure või väikese tähega.
Mäletamist mööda ei saanud ma sellest pühapäevakoolist mitte mingisuguseid vastuseid oma küsimustele. Võtsime ette küll tegevusi, mis usule lähemale oleksid pidanud viima – lugesime laste piiblit ning arutlesime omavahel ringis, kuid lõppude lõpuks ei tekitanud see minus mingeid tundeid.
Tegelikult mõtlen, et see on isegi tore, kui inimesel on, millesse uskuda. Kui ta teeb seda teistele peale surumata. Eks maailmas ole neid tõekspidamisi palju. Loomulikult ei toeta ma äärmuslikke rühmitusi ning selliseid religioone, kus inimesed surevad ja viga saavad. Pigem vaatan hea silmaga neid, kes kummardavad näiteks looduse ees.
Pean siinkohal tunnistama, et usun isegi mõnd üleloomulikku asja – küll täie tõsidusega UFO-desse ning mõneti vaimudesse. Tegelikult on viimasega nii, et ma nii väga lihtsalt tahan uskuda, et kui ma surnuaeda kalli inimese haua juurde lähen ja temaga kõva häälega juttu räägin, et siis ta kuuleb mind.
Seda ma tahan küll uskuda, et isegi pärast surma on võimalik kuidagigi teispoolsusest endast märku anda, kasvõi mõne aja vältel pärast surma.
Aga vaat see Jumala värk on küll kahtlane. Võib-olla ma pole piisavalt palju ennast selles küsimuses harinud või teemasse süvenenud, kuid olen esitanud küsimusi neile, kellel on tõeline usk ning kes tunnevad piiblit. Ei ole siiani aru saanud mõningatest juhtudest, mida see „suur ja võimas“ korraldab.
Siinkohal ilmatupalju näiteid: miks on vaja laste surmasid? Miks on vaja üks inimene lihtsalt ära kaotada (mõtlen näiteks Võrus kaduma läinud Markkuse peale)? Miks on nii palju ebaõiglust, õelust, vaenu, halba? Kui me kõik oleme selle ühe ja võimsa poolt loodud, siis miks oli vaja tuua maailma vargaid, mõrvareid, vägistajaid? Väike aps? Sel juhul ei ütleks, et väike, kui neid inimesi on juba siin pisikesel Eestimaal palju.
Ei usu mina ka seda, et kõik on ainuüksi kasvatuses kinni. Kindlasti on sellel ääretult suur roll, kuid leidub ju ka neid lapsi, kes juba lasteaias on oma kaaslaste vastu vägivaldsed ning kiuslikud, kuigi võsukeste vanemad on täiesti rahulikud ja toredad inimesed.
Seega, kui on nii, et see suur ja tähtis on seal üleval olemas, sooviksin ma kõikidele nendele küsimustele vastuseid. Minu koduukse taga on käinud erinevate usundite kummardajaid ja küsinud, kas ma usun Jumalasse.
Ma ei ole kunagi öelnud, et ma ei usu, aga samas ei ütle ka, et usuksin. Öeldakse, et üks põhjus, miks head inimesed õnnetusest ei pääse, on see, et me kõik oleme pärinud Aadamalt ja Eevalt patu ning ebatäiuse. Olgu, võib-olla ma saan isegi aru, et kui mõni inimene sureb varases eas seetõttu, et on oma elu kuidagi valesti elanud ning see on talle karistuseks, siis kuidas põhjendada vastsündinute või väga väikeste laste surma? Mida nemad on maailmale teinud?
Minule jäävad paljud asjad arusaamatuks.
Mariliis Vest