Haldusreform on vahend parteidiktatuuri kindlustamiseks

Nii kaua kui Eesti riik on olnud iseseisev, on siin rohkem või vähem põhjendatult tegeldud ka haldusreformiga.

Erinevatel aegadel on reformiideoloogid lähtunud muidugi erinevatest eesmärkidest, kuid peamised ajendid on juba väga selgelt välja öelnud õigusteoreetik Artur-Tõeleid Kliimann 1932. aastal omavalitsustegelaste ees esinedes: „Omavalitsus oma iseseisvusega on kiiresti ja otsustavalt teotseda tahtvale riigiadministratsioonile tõkkeks ees. Teiseks, oma territoriaalse iseloomu tõttu omavalitsus on täielikus vastuolus riigiadministratsioonis valitsevale haldusprintsiibile. Kolmandaks, oma preter legem määrusega omavalitsus häirib parlamentide sisepoliitilist tegutsemist […] Isiklikult pooldan täielikult veto-õiguste omistamist omavalitsuse tegevuse järelevalve vahendina.“

Tõnis Tõnisson / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 17. veebruari Raplamaa Sõnumitest