Möödunud nädalal, 12.-14. veebruaril külastas Eestit Rootsi relvajõudude delegatsioon, kes käis tutvumas Kaitseliidu SERE programmi hetkeseisuga.
SERE on lühend ingliskeelsetest sõnadest Survival, Evasion, Resistance and Escape. Tõlkes võiks see kõlada umbes nii – ellujäämine, möödahiilimine, vastupanu ja põgenemine.
Eesti-poolne SERE koordinaator Erki Vaikre selgitas, et Rootsi abiga on juba seitse-kaheksa aastat Kaitseliidus üleelamisprogrammi üles ehitatud. Ametlikult nimetatakse seda SERE programmiks. Vaikre lisas, et selle aja jooksul on Rootsi SERE kooli abi olnud asendamatu.
Rootslased võttis Tallinnas vastu Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kelle juures toimus tutvustav ümarlaud. Külaliste delegatsioon oli väga esinduslik, sinna kuulusid Rootsi SERE kooli rajaja Lars Fält, kooli praegune ülem kolonelleitnant Carl Gustav Schultz, Rootsi kuningriigi kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Per-Olof Bengtsson ning kodanikukaitse ekspert Harry Sepp.
Õppekavad on valmis
Reedel külastas delegatsioon Alus asuvat Kaitseliidu kooli, kus kooli pealik Erik Reinhold tutvustas külalistele sealset tööd ja rääkis SERE õppest nii koolis kui ka Kaitseliidus laiemalt. Erki Vaikre rääkis, et praegu on Eestis jõutud nii kaugele, et käivitatud on SERE instruktorite kursused, kontseptsioon on paika saadud ning ka õppekavad on valmis. “Põhjus, miks me rootslased endale külla kutsusime, on soov näidata, kuidas me oleme nende osutatud abi kasutanud,” ütles Vaikre.
Üleelamisõpet on kaitseväes ja Kaitseliidus ka varem läbi viidud, ent Vaikre sõnul on see olnud hektiline ja struktureerimata. “Süsteemset baasi ei ole varem olnud, aga õpet on läbi viidud, sest inimesed on saanud aru, et sellist väljaõpet on väga vaja,” ütles Vaikre.
“Koostöös Rootsi SERE kooliga oleme teinud kõik, et üleelamise väljaõppest kaotada ära juhuslikkus ja sellest tulenevad õnnetused,” sõnas Vaikre.
Väljaõpe igale kaitseliitlasele
Rootsis on SERE programmi põhiselt viidud väljaõpet läbi alates seitsmekümnendate aastate lõpust. Vaikre selgitas, et Eestisse jõudsid SERE põhimõtted isiklike kontaktide kaudu, mida toetasid ametlikud osapooled. Ta avaldas lootust, et ametlike kokkulepeteni jõutakse 2016. aasta jooksul. Selleks on initsiatiivi üles näidanud nii Kaitseliidu kooli pealik Erik Reinhold kui ka Kaitseliidu ülem Meelis Kiili.
Lühidalt selgitades jaguneb SERE programm kolmeks osaks. Esimene on baasosa, mis kätkeb toimetulekut kriisi- ja katastroofiolukorras suvel ja talvel looduses ning eraldi ka linnatingimustes. See osa tuleks Vaikre sõnul edasi anda kõikidele kaitseliitlastele. Ta tõi näiteks Donetski purustatud taristu, kus toiduained ja meditsiinivahendid ei pruugi pidevalt kättesaadavad olla. Ometi tuleb kaitseliitlasel ja kaitseväelasel osata ka sellises olukorras hakkama saada.
Kõrgemad SERE programmi tasemed on mõeldud juba missiooni- ja eriüksustele – vangistusest põgenemine, ülekuulamised ja vastase metoodika tundmine. Vaikre sõnul on seatud eesmärgiks, et baastaseme omandaksid kõik kaitseliitlased.
“Selge see, et seda ei saavuta ühe või isegi kümne aastaga, aga siht on selles suunas seatud,” ütles ta. Arvuliselt võib see tähendada kümmet kuni neljateist tuhandet täisealist meessoost kaitseliitlast.
Rootslased jäid rahule
Praegune SERE kooli ülem Carl Gustav Schultz rääkis, et kooli areng on käinud mitme etapi kaupa. Alguses oli kooli väljaõpe suunatud ainult ellujäämisele looduses. Nüüdseks on kool saanud sertifikaadi nii NATO-lt kui ka Ameerika Ühendriikidelt ning koostööd tehakse ka Euroopa Liiduga. Schultz selgitas, et Euroopa Liidu programmide juures saavad lisaks sõjaväelastele SERE väljaõpet ka tsiviilisikud. Seda on vaja näiteks selleks, et inimesed oskaksid vajadusel üksteist aidata, kui keegi on katastroofi ajal kuskile kinni jäänud.
Schultz rääkis, et ta on reisinud küll kõikjal maailmas, kuid Eestis oli ta esmakordselt. Ta ütles, et jäi väga rahule sellega, mida ta Kaitseliidus ja Eestis nägi. “Mida me oleme arutanud ja mida ma seni olen siin näinud, on ausalt öeldes väga kena. Midagi halba öelda ei ole,” sõnas Schultz.
Rootsi kuningriigi kaitseatašee Eestis Per-Olof Bengtsson selgitas, et ise ta küll SERE programmiga otseselt seotud ei ole, aga ta näeb, et see on hea võimalus koostööks Rootsi ja Eesti relvajõudude vahel.
Laupäeval külastasid rootslased Relvastatud Võitluse Liidu taastatud Põrgupõhja staabipunkrit Vana-Vigala lähistel. Seal ootas külalisi punkri taastaja ja legendaarne üleelamisinstruktor Toomas Tõnisson. Punkri juures tehti tutvust metsavendade ajalooga.
Rootsi on koos Soomega toetanud üleelamisõppe läbiviimist Eestis tänaseks juba veerand sajandit. Viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul on Eestis SERE valdkond süstematiseeritud ning viidud vastavusse NATO standarditega. Selles on olnud märkimisväärne roll just Rootsi relvajõududel, kes on vastavat arendustööd Eestis toetanud Kaitseliidu kaudu.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
