Raplat ei peeta millegipärast Eestit tutvustades atraktiivseks või tuntud kohaks. Ometi on tal kõik eeldused, et seda olla.
Raplas tõesti pole seninägematut loodusimet ega arhitektuuripärli. Rapla rikkus on tema inimesed: tundlikud, viisakad, mõistlikud, leebe huumoriga, edasipüüdlikud ja uskumatult visad.
Mulle tundub, et raplalane vaatab alati ettepoole, tal on ikka mingi siht silme ees. Ta ei püsi paigal, on lausa närvlikkuseni rahutu, ta pürib muudkui edasi, edasi. Täpselt ei saa aru, kuhu, aga küll ta ise teab.
Rapla on alati olnud Tallinna tagamaa, siiapoole põgeneti linnast häda korral ja leiti ikka varju metsade ja rabade vahel. Rapla – Rabala – Raba – ala… Raplalased nimetavad tänini Tallinna Linnaks. Tallinn, kasvades 19. ja 20. sajandil jõudsalt, tõmbas endasse Harjumaa elanikke selle edasipüüdlikumast ja tugevamast osast, mis jätkub tänini. Tähendab, Raplal ikka on veel, mida ja keda anda.
Raske on küllap iga päev Linna tööle käia. Raplas pole töökohti piisavalt.
Nädala sees ongi Raplas kaunis vaikne, reede õhtul alles läheb elu käima ja laupäev, siis on sagimist, poodlemist üksi ja perega, nauditakse kulutamist. Mulle näib, et raplalane tõesti naudib heade ostude tegemist. Vaatan, kui täis on ostukärud. Ja see käib kõik ruttu, nii valik, otsustamine kui ka maksmine. Siinne inimene ei moluta.
Võrreldes tartlasega on raplalane edev, ta tahab käia ilusti riides, talle ei meeldi boheemitseda. Raplalase rõivastus on korralik ja moejoonega arvestav.
Siin ei käi poisid pikkade pesemata juustega ja tüdrukud ei lehvita omakörtsitud undrukuid, savist seened kaelas või ümber vöö.
Väikese linna kohta on Raplas palju kohvikuid, kuid huvitaval kombel puudub kohvikukultuur. Jah, saab head kohvi, jah, koogid on maitsvad. Mis sa siis virised?
Kohvikukultuur tähendab mu arust siiski seda, et kohvikus saadakse kokku ja nauditakse seal oldud aega, vestlust. Tundub, et kõige mõistlikum on raplalase meelest siiski külla minna ja siis kohvitada. Las läbisõitjad raiskavad kohvikus oma kallist raha!
Küsisin koolipoisi käest, kust ta topsiga kohvi ostis? Ja kohe sain lisaks teada, et kesklinna hamburger ei kõlbavat süüa, kuid topsikohvi hinna ja kvaliteedi suhe olla väga hea. Tundsin teises inimeses kohe ära tuttava soovi infot jagada. Raplalased pole kidakeelsed, pigem on neis reporteri või isegi rahvavalgustaja hinge. Juttu jätkub.
Eramajade tänavad näevad välja tõesti kenad, esinduslikud, hoolitsetud, pöetud. Paistab, et raplalase silm ei kannata lohakust. Peenarde värvitriibud ja hekid nööri mööda, müüride vuugid ülipuhtad, kõik särab. Ida-Eestiga ei anna kuidagi pilti võrrelda, aga ka saartele omast kena lohakust ei leia siit.
Muidugi kuuluvad selle juurde tavaliselt ka väärikat marki koerad ja autod. Viimased teevad tänavatel jalutamise küll üsna raskeks – koer on ilmselt ikka majavalvuri ülesandes, mitte ainult sõbraks, ja autodega kihutatakse siin linnas ka minu arust täiesti kontrollimatult. Unnates, käike vahetamata kurve sirgeks pöörates, jalakäija pole siin küll veel inimese kõrgusse tõstetud.
Tõsi, peatänaval on lugu teine. Ülekäiguraja juures peatub mõni suurelt kaugelt. Ja siis sööstab teine tagant mööda. Jalakäijale tähendab see ikka vajadust meeles pidada, et auto on sinust tugevam.
Peatänav on puhastatud, esinduslik ja talvel hästi prügitatud. Kahjuks aga ei saa seda öelda kõrvaltänavate kohta. On imelik, et linnakeses, mis oleks ju kui loodud jalutamiseks igal aastaajal, ei ole see võimalik enne, kui Koduekstrast endale Soomes toodetud naeltega kalossid saapale peale tõmbad.
Aga loetlegem parem veel häid asju. Vaimseid. Rapla raamatukogu valik on mitmekülgne ja asjatundlik. Järelikult on ka lugejaid. Raplat iseloomustab ometi ka see, et linna selle aasta aukodanikuks valiti kirikuõpetaja Mihkel Kukk. Ikka veel on siin kaks gümnaasiumi ja isegi täiskasvanute gümnaasium. Paljud linnad (nii Eestis kui ka Euroopas) on juba võtnud koolide asemel spaade suuna. Raplas, tõsi küll, sauna seevastu üldse pole. Kuid haigla on veel! Korralik ajaleht. Ja milline muusikakool!
Tõtt öelda on kõik vajalik olemas ja sealjuures üpris heas tasakaalus. Rapla on linn, kus lastel on hea kasvada. Tegelikult peaks olema kahju, et peab nad jälle mujale, suuremale linnale ära andma. Ressursi raiskamine, kas pole?
Juune Holvandus
