Ennustamine on teatavasti รผks hirmus tรคnamatu tรถรถ. Sellele vaatamata tahaks ju ikkagi teada, mida see tulevik meile siiski toob. รks teemadest, mille puhul sooviks juba praegu lรตpptulemust ja siis veel ka natukene kaugemalegi nรคha, on kindlasti haldusreform.
Selge on see, et รผhinemisi tuleb. Kindlasti saab neid sel korral olema rohkem kui รผheski varasemas voorus. Lihtsalt juba seepรคrast, et Reformierakond, kes varem haldusreformi teemal enamasti piduriks olnud, on nรผรผdseks asunud pigem veduri rolli. Rohkem tuleb รผhinemisi ka sel pรตhjusel, et ohtralt on lubatud prรครคnikuid, aga รคra pole unustatud ka piitsa. Mitu omavalitsust meil 2017. aasta sรผgiseks alles on? Seda teab รผksnes Jumal taevas, kui temagi.
Selles vรตib aga 100% kindel olla, et alles jรครคb ka neid omavalitsusi, kes eiravad igasuguseid soovitusi, piitsast ja prรครคnikust ennast segada ei lase ja รผhinemisteed ette ei vรตta. Kas selline kรคitumine ennast รตigustab vรตi mitte, seda nรคitab juba aeg. Ikka veel on selles vรตrrandis liiga palju tundmatuid tegureid.
Ma ei tea, kas valitsus on kusagil vรคlja hรตiganud ka kriteeriumid, mille pรตhjal vรตiks haldusreformi kas siis kordalรคinuks vรตi ebaรตnnestunuks lugeda. Tundub, et siiski vist mitte. Eks nii ole lihtsam protsessi lรตpus ise omale soodsamaid hinnanguid anda. Kaldun siiski arvama, et vรคga raske on haldusreformi kordalรคinuks pidada siis, kui nรคiteks 25 Eesti omavalitsust liitumistuhinaga kaasa ei lรคhe ja sellele jรคrgneva sundliitumise otsuse kohtusse kaebavad. Seatud eesmรคrk, lรตpetada haldusreform 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks, on sel juhul igatahes tรคitmata.
Ka selles vรตib รผsna kindel olla, et pรคris ilma kohtuteeta need รผhinemisprotsessid ei lรตpe. Seda muidugi juhul, kui tรตepoolest viiakse ellu praegu planeeritud sundliitmiste voor. Selle viimase sammu tรตekssaamine on tegelikult รผsnagi kahtlane. Eriti veel siis, kui on teada, et kohalike omavalitsuste valimised on kohe-kohe ukse ees ja ebapopulaarseid otsuseid sel ajal teha pole kombeks.
Seega ei pea olema mingi eriline oraakel, et ennustada: 2017. aasta sรผgiseks tรคnaseks stardipaugu saanud haldusreform siiski veel ei lรตpe. Pigem on kogu lootus seatud sellele, et praegused prรครคnikud-piitsad on piisavad, et kรตik omavalitsused รผhinevad/liituvad seaduse sรคtteid silmas pidades. Seejรคrel saaks juba midagi raporteerida ja olenevalt liitunute hulgast ennast tegijaks kuulutada. Millised saavad olema edasised sammud, see sรตltub suuresti ka sellest, kuidas vabatahtlik รผhinemisvoor lรตppeb.
Alati ei peagi ennustamise tรคnamatu tรถรถga tegelema. Vahel saab eeskujuks vรตtta ka selle, mis juba toimunud vรตi siis parasjagu toimub. Nรคiteks haiglavรตrk ja selle areng on kindlasti รผheks heaks indikaatoriks nรคitamaks omavalitsuste edasist liikumissuunda.
Alles see oli, kui maakonnahaigla paiknes igas keskuses. Ma ei tea, palju neid tรคnaseks veel alles jรครคnud, aga suur hulk on juba รผhinenud mรตne Tallinna vรตi Tartu suurhaiglaga. Pรตhjendus ju iseenesest lihtne. Majanduslikult ei ole mรตttekas muretseda kallist aparatuuri igasse maakonnahaiglasse. Transpordime parem haiged suurtesse keskustesse. Tuleb odavam ja patsiendid saavad parema teeninduse.
Tรตmbame paralleeli haldusreformiga. Inimeste arv omavalitsustes on vรคhenenud. Seega puudub mรตttekus kรตiki teenuseid kohapeal pakkuda. Odavam on kodanikud keskustesse transportida ja seal neid teenindada. Tugevate riigigรผmnaasiumide vรตrk on siinkohal รผheks esimeseks nรคiteks, mis kohe meelde tuleb. Avapauk tsentraliseerimise suunas on tegelikult juba antud.
Vรตi vรตtame Rapla haigla. Tรคna on meil veel 18 erialaarsti, kes vastuvรตtte korraldavad. Haigekassa kava nรคeb aga ette, et alles jรครคb neist 8 ja selles suunas praegu ka liigutakse. Nii on majanduslikult tulusam. รlejรครคnud erialaarstide vastuvรตtud koondame aga Tallinnasse. Rongid ju liiguvad.
Samas suunas kulgeb ka haldusreform. Kui pรคrast liitumisi/รผhinemisi jรครคvad esialgu vรคikestesse keskustesse nn teeninduspunktid, siis varsti selgub, et omavalitsusel puudub majanduslik vรตimekus neid รผleval pidada ja nii koondubki kogu teenuste pakett tasapisi keskustesse. Raamatukogus on vรคhe lugejaid, koolis vรคhe รตpilasi, kohalikku kultuuritรถรถtajat pole enam vaja ja nii ta vaikselt lรคhebki. Tรผkk tรผki haaval. Meie keskvalitsus on maapiirkondadest juba peaaegu lahkunud ja tundub, et omavalitsused liiguvad vaikselt samas suunas.
Lรตpetuseks. Vana hea tava kohaselt peab keegi ikka sรผรผdi ka olema. Juhuks kui kรผsima hakatakse. Tรคna tundub, et haiglavรตrgu tsentraliseerimise eest peab vastust kandma haigekassa. Minister olla juba pahandanud. Haldusreformi eesmรคrkide tรคitmata jรครคmisel kannavad vastutust nรคhtavasti maavalitsused. Kui nad selleks ajaks veel alles on. Vรตi siis รผhinenud omavalitsuste juhid.
Alar Mutli / foto: Siim Solman
