Õpetajate Leht avaldas hiljaaegu ökoloog Kadri Moksi arvamusartikli soorollide evolutsioonist, milles ta sõnastas minu meelest väga arusaadavalt ja hästi põhjendatult, hiljem veel viidete lisamisega kommentaariumis, selle, mida olen ise juba väga tugevalt tundnud, suutmata seda sõnadesse panna.
Kuna teema on minu jaoks oluline, otsustasin natukene ka oma mõtteid Kadri mõtetega põimida. Ma kahtlesin, kas üldse sellisel teemal on mõtet arvamusartiklit kirjutada. Eriti minul, kes ma ei ole teadlane ega saaks tugineda laiapõhjalisele teadmistepagasile või suuremahulisele teadustööle. Eriti veel, kuna tean, et see ei pälvi kindlasti mitte ühehäälset heakskiitu. Armas kolleeg toetas mind, öeldes, et peaksin kirjutama kasvõi selleks, et need, kes teisiti arvavad, ikka teaksid, et on neid, kes nii ei arva. Siin me nüüd siis oleme.
Kadri Moks kirjutas oma artiklis, et evolutsiooni käigus on inimeste eri sugupoolte roll ühtlustunud ja sugupooled on muutunud oma olemuselt sarnasemaks. Sisuliselt tähendab see seda, et tänapäeval võib juba pidada normaalseks, kui mees ei ole „suur ja kuri“ nagu see ennemuistsel a’al ellujäämiseks vajalik oli.
Samuti ei seisne laste saamine enam ammuilma üksnes viljastamises ja sünnitamises. Teadustööd toetavad seisukohta, et tänasel päeval on edukateks lapsevanemateks need, kes saavad lapsi pigem vähem ja hoolitsevad olemasolevate eest rohkem, tagades lapsele positiivsed tulevikuväljavaated nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt.
Et lapsele oleks need positiivsed tulevikuväljavaated maksimaalselt tagatud, ei peaks lapsekasvatusel määravat rolli mängima lapsele iganenud soorollide tutvustamine. See tähendab, et tänapäeval võiksid, kui mitte ei peaks, lapsevanemad hoiduma aktiivsest poiste ja tüdrukute erinevuse rõhutamisest, alustades riiete värvusest nende eristamisel, lõpetades teatud mänguasjadega mängimise keelamisega.
Usun, et kõik nõustuvad, et inimese määravad tema isikuomadused. Seega, nagu Kadri Moks oma artiklis ütleb, ei kaotaks me midagi, kui asendaksime soorollidele tüüpilised õpetused lastele omase uudishimulikkusega. Erinevuse rõhutamise asemel peaksime neilt kõigilt võrdselt ootama ausust ja heatahtlikkust.
See, kui poisslaps mängib nukkudega või tüdruk autodega, ei tähenda kokkukukkuvat perekonda ega iibe langemist. Pigem vastupidi. Uuringud näitavad, et pere planeerimisel mängib olulist rolli kohustuste jaotus perekonnas. Seega, mida enam astuvad sugupooled oma iganenud soorollidest väljapoole ja jagavad oma vastutusalasid võrdselt, hakkab lapsi ka juurde sündima.
Inimühiskond on pelgalt üks looduse osa, alati arenguteel ja muutustega kohanev. See on juba sinu enda teha, kui hästi sina kohaned.
Stina Andok
Loe pikemalt 27. aprilli Raplamaa Sõnumitest
