Vahetevahel oleme Raplat nimetanud laulupealinnaks ja pidanud selles tähenduses silmas paari viimase aastakümne kestel siin edukalt viljeletud koori- ja ansamblilaulu ning loomulikult selle kaudu esile kerkinud soololauljaid ja teisi tunnustatud muusikuid. Kindlasti on laululinna tiitel Raplale kordades iseloomulikum kui ei tea kust äkki esile tõusnud soov ennast lennuspordi pealinnaks kuulutada.
Kätt südamele pannes tuleb ju tunnistada, et lennuspordiga pole Raplal muud ühist kui ainult 80 aastat tagasi siit mitu kilomeetrit kaugemale venelaste poolt ehitatud Kuusiku sõjaväelennuväli, kust 1940. aasta talvesõja ajal saadeti Soome pommitajaid oma surma ja kaost külvavaid laste laiali puistama. Ka hiljem on toda lennuplatsi kasutanud ikka teised, mitte raplalased ise.
Aga laul ja muusika ka laiemas tähenduses on siinmail läbi aegade au sees olnud ning suuri muusikuid on Rapla kihelkonnast kogu aeg võrsunud, kõiki lihtsalt enam ei mäletata – aeg on nagu laine, mis rannaluidetelt jälgi uhub… Kui palju on neid, kes kuulnud midagi Rapla vallast pärit bassbaritonist Jaan Villardist? Läinud sajandi kolmekümnendate aastate lõpuks oli Villard jõudnud Eestis juba tunnustust koguda – ooperilauljana oli ta teise ilmasõja algusajaks saavutamas oma tippvormi. Villardist oodati mõndagi ja kui elu oleks läinud teisiti kui ta läks, võinuks see nimi seista ilmselt kõrvuti teiste meie sõjaeelsete ja -järgsete suurustega.
Tõnis Tõnisson / foto: perekonna arhiiv
Loe pikemalt 13. juuli Raplamaa Sõnumitest
