Olen varemgi kirjutanud, et mulle hirmsasti meeldib, kui inimesed teevad asju leegitseva kire ja palava armastusega. Eriti meeldib mulle, kui nad teevad asju nii, et teisedki saavad sellest palavusest sooja ja leekidest sädet oma ellu.
Just sedasorti palavust ja särtsu on viimase aastaga minu armas kodulinn väga palju juurde saanud. Kui palju olen ma Rapla kohta kuulnud, et siin ei toimu kunagi midagi, siin ei ela kedagi huvitavat, siin ei ole kuhugi minna, siin ei ole mitte midagi teha – ei lastega, ilma lasteta, sõpradega, vanematega, klassikaaslastega, naabritega. Mitte midagi! Raplal ei ole isegi keskväljakut, ei ole keskuses oma ujulat, ei ole piisavalt valikuid, ei ole piisavalt huvitav. No ei ole nii!
Siiani arvasin ikka, et kui ei miskit muud, siis on Raplal ju üks trump, mida kõik teavad – ta on Tallinnale nii lähedal. Siis aga intervjueerisin kahte kunstnikku, kes oma installatsiooni pärast pidid nädalaid iga päev Tallinna ja Rapla vahet sõitma ning üks neist veel julges öelda, et „päris pikk sõit.“ Oeh. Nüüd siis ei ole enam seda head ka, et väike vahemaa pealinnaga?
Ega see teab mis oluline olegi, et igaüks siin maamuna peal teaks, et Rapla on üks väga eriline koht, kus on käinud kord koos väga palju erisuguseid, huvitavaid, värvikaid inimesi, kelle vaimus Rapla edasi õitseb. Muutused ei toimu üleöö, iga seeme peab natuke mullas peidus idanema. Seda ma võin küll juba öelda, et seemned on külvatud, esimesed õiedki varsti puhkemas. Tähtis on seda märgata.
Mina märkan ja annan teistelegi hea meelega märku, et Raplas puhuvad uued tuuled. Uued, aga tuttavad, soojad tuuled, mis kannavad endas armastust kõige vastu, mis sütitab, armastust oma kodukoha vastu, armastust siinsete inimeste vastu. Need armsad inimesed ei usu, et Rapla on üks mõttetu lärakas keset Eestit, kus midagi mitte kunagi ei toimu, vaid nad tegutsevad selle nimel iga oma ihurakuga, et midagi toimuks ja kuidas veel toimuks!
Lisaks sellele, et Loomeruum juba aasta jagu on pakkunud väga erinevaid võimalusi enesetäienduseks ja kutsunud inimesi oma kodudest välja tantsuõhtutele ja kontsertidele, korraldavad needsamad juba tuttavad Loomeruumi noored Rapla oma festivali – Rapla Uus Teatri- ja Muusikafestival Särin -. mis kutsub nii praeguseid kui varasemaid raplakaid ja kõiki-kõiki teisi avastama, kui ägedad võivad olla inimesed, kes seostavad end Raplaga ja kui võimsaid muusika- ja teatrielamusi on võimalik oma väikesest kodulinnast kätte saada.
Otsid põnevust, midagi teistsugust, huvitavat? Tahad head muusikat, teatrit või seltskonda nautida? Tahad, et oleks täiega äge, hullult meeldejääv, pööraselt lahe? Siit saab! Juba sellel nädalavahetusel saab! Ja ei peagi sinna kaugele-kaugele kivist linna minema. Tule ja leia sellest mõttetust Kesk-Eesti lärakast midagi sellist, mis tõeliselt särisema paneb! Ma ei ole festivalil veel osalenud, sest see on ju ikkagi Uus ja alles tuleb, aga mina küll juba särisen, vaadates seda esinejate nimekirja ja teades, mida kõike korraldajad on ette valmistanud. Särisen selle kõige põneva ootuses, mis kõik veel sealt mulla alt võib tärgata.
Stina Andok
