Mõistmine ja heatahtlikkus, need on tunded, mida olen alati püüdnud Eesti riigi suhtes rakendada. Maanteeameti reform on minus äratanud aga teisi emotsioone: mõistmatust ning pahameelt.
Reformil hoian silma peal nii tööalaselt kui ka isiklikust huvist. Olen käinud koosolekutel ning kuulanud inimeste arvamusi, seisukohti. Nende najal olen välja kujundanud enda hoiaku. Ei läinud kaua, et aru saada selle reformi absurdsusest. Nüüd, teemaga veel otsesemalt seotuna, süveneb pahameel veelgi.
Sõiduõpetaja Aire Tammik on tabavalt öelnud: autojuhiluba ei ole luksusese, vaid eluks vajalik dokument. Nõustun sajaprotsendiliselt. Toon ühe näite sellest, mida reform on endaga kaasa toonud.
Üks minu lähedastest taotleb B-kategooria juhiluba. Tööalaselt on see talle hädavajalik ja et leivateenistus saaks jätkuda, tahaks ta loa kätte saada võimalikult kiiresti. Optimistlikult alustas ta Rapla teenindusbüroost, kus esmalt tahtis sooritada teooriaeksamit. Kuigi maanteeameti esindajad on uhkelt ja enesekindlalt korrutanud, et e-teeninduses saab teha kõik vajalikud toimingud, selgus, et Raplasse eksamile registreerida end internetis ei saa. Seda saab teha vaid kohapeal.
Inimene sõidab bussiga Raplasse. Mõnda aega järjekorras seisnud, selgub, et teooriaeksami esimene vaba aeg on kolme nädala pärast. Siinkohal meenutan, et kui mina viis aastat tagasi teooriaeksamit tegin, käisin teisipäeval aega broneerimas ja pakuti juba reedeks. Hetkel valitsev olukord on täiesti absurdne. Kuna aeg mängis olulist rolli, otsustas ta minna Sauele, kuhu sai eksamiaja mõne päeva pärast.
Kuidas juhiloata inimene Sauele saab? Bussi, rongi sinna ei käi, tuleb minna läbi Tallinna. Õnneks on mul paindlik töö ja saan teda sõidutada. Kaduma läks kolm tundi tööajast pluss kütuseraha. Kõik kulutused, mida maanteeamet teha ei taha, lükkab ta kodanike kaela. Ja õigupoolest, mis lisakulutusi nemad tegid? Teatavasti oli eelmisel aastal Maanteeameti Rapla teenindusbüroo kasum ligi 170 000 eurot.
Esimesel korral kukkus sõber teooriaeksamil läbi. Kindlasti ütlevad nüüd Maanteeameti esindajad, et õppinud siis nii, et esimese korraga läbi saab. Eksimine on inimlik ja läbikukkumisi tuleb ette isegi siis, kui oled mitu päeva tuupinud. Nädal hiljem võtsime ette järjekordse reisi Sauele. Taas kadus kolm tundi tööpäevast ja kütuseraha. Õnneks kolmandat korda ei tulnud.
Aga mida teevad need inimesed, kellel ei ole paindlik töö? Ilmselt on nad sunnitud võtma vabaks terve päeva. Kukud läbi, võtad jälle vaba päeva. Samamoodi sõidueksamiga. Lõpuks kaotad nende päevadega nii palju raha, et ei saa autojuhiluba endale lubadagi.
Kui kulutustest rääkida, siis enne sõidueksamit soovib ilmselt igaüks tutvuda keskkonnaga, kus ta seda teeb. Kui mitu kuud Raplas järjekorras ei taha oodata, tuleb teha õppesõitu Sauel. Raplast tund sinna, tund kohapeal, tund tagasi. Kokku kolm tundi õppesõitu.
Arulage reform, ma ütlen. Miks ei või riik tagada seda, et inimestel oleks kiire ja mugav autojuhiluba teha? Paljudel juhtudel on see dokument hädavajalik, et tööturul hakkama saada. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk on öelnud, et ameti reformiplaan on mõistlik. Mõistlik kelle jaoks? Kindlasti mitte tavakodanike jaoks, kelle aja- ja rahakulu sellega ainult meeletult kasvab.
Sellel teemal saaks arutleda pikalt-laialt. Ebaõiglane on see nii tavakodanike, ettevõtjate kui ka autokoolide suhtes. Jah, Eesti riik, olen sinus pettunud.
Mariliis Vest
