Tänavune suvi sai alguse haldusreformi seaduse vastuvõtmisega ehk stardipauguga laiematele ümberkorraldustele alates valdade suurusest kuni kõige kõrgemate riigivõimutasanditeni kulutuste ja oodatavate tulemuste mõõtmiseni. Kogu seda protsessi on nimetatud ka riigireformiks.
Aeg-ajalt tuleb ja peab kogu riigi toimimisele arukat inventuuri tegema, see on paratamatu.
Sotsiaaldemokraatide tingimuseks muudatuste puhul on olnud, et teostatava reformi käigus ei kannataks inimestele pakutavad teenused kogu Eestis. Headele plaanidele risti vastu teatas maanteeamet ootamatult, et piiratakse seniseid teenuseid maakonnakeskustes ning tulevikus ei saa A- ja B-kategooria sõidueksameid enamikus linnades enam teha.
Me kõik oleme huvitatud riigireformi õnnestumisest. Seetõttu ei saa lubatavaks pidada, et iga ministeeriumi allasutus teostab reformi oma äranägemise järgi. Näha tuleb üldisemat pilti ja ühtegi reformi ei viida läbi rutates. Vastasel juhul leiame end õige pea olukorrast, kus auto registreerimiseks pead Tartusse sõitma ja uue passi saad kätte vaid Viljandist. Riigil võib ju odavam olla, kuid inimesele läheb see kõik rohkem kui topelt maksma.
Olukorra tegi nukramaks veel tõsiasi, et töökohtade säilitamine maapiirkondades on koalitsiooni omavaheline kokkulepe ja prioriteet ehk selle nimel peavad ministeeriumid koostööd tegema.
Tõsi ju on, et osa maanteeameti teenuseid ongi internetipõhised, aga terve rida teenuseid on väga selgelt ainult kohapeal teostatavad. Näiteks palju räägitud sõidueksamid.
Riigikogu maaelukomisjoni esimehena kutsusin juulis kokku erakorralise koosoleku ja palusin reformiminister Arto Aasal ja maanteeameti juhtidel selgitada, kuidas me siis tagame teenuseid kohtadel.
Maanteeameti põhjendused sõidueksamite likvideerimiseks varieerusid naivistlikest absurdseteni, mida vürtsitas kapatäis demagoogiat. Maanteeameti peadirektor väitis näiteks, et sõidueksami tegemine on inimese vaba tahe ja soov või et väikelinnades eksami sooritanud juhid on linnaliikluses ohtlikumad. Viimase tõestamiseks ametil analüüsi loomulikult ei olnud.
Sõbrad Võrust tuletasid mulle kohe meelde kümmekonna aasta taguse seiga, kus tänane peaminister oli küll sõidueksami sooritanud Tallinnas, aga avarii tegi ikka Võrus Vabaduse ja Jüri nurgal!
Olen väga selgel arusaamal, et tänased maakonnakeskused on optimaalsed olulisemate teenuste pakkumise kohad ja maakonnakeskuste otstarbetu nõrgestamine jooksutab Eesti Tallinnasse kokku. Maakonnakeskuste tänane struktuur on justkui see viimane vall. Meil on häid näiteid nagu riigigümnaasiumid, mis maakonnakeskuste positsiooni tugevdavad. Seda rada tuleb edasi minna. Olen kindel, et riigivalitsemises on töökohti, mis ei pea ilmtingimata olema Tallinnas, aga võivad väga hästi paikneda Võrus, Valgas või Paides.
Hea uudis on see, et meil õnnestus sellele hullule projektile käsipidur peale tõmmata. Amet vaatab reformiplaani ümber ja säilitab eksamite sooritamise võimaluse kõigis oma 17 teenindusbüroos.
Selle saavutamiseks oli vaja erakorralist Riigikogu maaelukomisjoni istungit juuli lõpus, kellalöömist meedias ja mitme osapoole aktiivset sekkumist.
Ma tahaksin väga tänada ja tunnustada kõiki neid maavanemaid, vallavanemaid ja kohalikke tublisid inimesi, kes mulle appi tulid. Aitäh, et minuga koos seda asja ajasite!
Kogu edasise riigireformi teostamise juures tuleb vältida ülepingutamist. Jah, tõesti on teenuseid, mis moodsas ilmas on kolinud internetti (siinkohal on loomulikult tähtis interneti kättesaadavus), samas on teenused, mis peavad olema ja saavad olla vaid kohapeal.
Ivari Padar, SDE
