Meie ajalehe toimetuse reklaamiosakonnas heliseb lauatelefon ja tragi reklaamijuht vastab kõnele. Sel korral lehte müüma ei pea. Nimelt selgub, et Märjamaa vallas Valgus elav 78-aastane üksik pensionär Ainu Nurmeleht hoiab esimest korda elus käes maakonnalehte Raplamaa Sõnumid ning tahab lehte kiita.
Jutukas naisterahvas jõuab lühikese vestluse jooksul reklaamijuhile ära rääkida ka kõik oma elu pisemadki rõõmud ja mured. Pärast telefonikõnet on reklaamijuht pisut murelik ning jagab seda muretunnet ajakirjanike ja teiste toimetuseliikmetega. Seejärel võetakse vastu ühine otsus sõita vanaprouale külla, et nendest muredest ja rõõmudest natuke edasi rääkida.
Taluni teed ei vii
Me teame, et hajaasustusega maapiirkondades on elu keeruline. On küll laiuvad põllud, tihedad metsad, loomad, linnud, värske maaõhk, õunad-marjad omast käest võtta, aga poed on sageli kaugel, tööd on oma koduaias palju, samal ajal palgatööd vähe ning pahatihti kolivad need vähesed lähedasedki, kes on, kaugele kivist linna.
Valgu ei ole sugugi nii väga maailma lõpus. Vähemalt mitte Raplamaaga tuttavale inimesele. Iga oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel sõidab Valgust läbi sadu autosid, nendes veelgi rohkem inimesi, kes tõttavad igasügisele Velise laadale. Valgus on ka oma pood, kus nagu vanaprouagi hiljem oskab öelda, saab isegi kaardiga maksta nüüd. Lisaks seisab künkal uhkelt Valgu põhikool, mille vaim ei näi veel raugevat.
Teekond vanaproua Ainu juurde võtab aega, kuna ekslikult eeldasime tema juhiste järgi, et tema kodu, Kasemetsa taluni viib tee. Paraku see õnnis kruusatee viib vaid peaaegu pärale.
Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 26. oktoobri Raplamaa Sõnumitest
