Tänavu tähistab Rapla täiskasvanute gümnaasium väärikat 70. sünnipäeva. Täiskasvanute ja ka noorte õpetamisele pühendunud kooli ajalugu on olnud kirev. Kool on vahetanud vähemalt neljal korral oma nime ning tegutsenud mitmes hoones.
Kes on need inimesed, kes täiskasvanute gümnaasiumi õppima satuvad täna, kes olid need, kes asusid õppima 70 aasta eest, kuidas on muutunud ajas kombed ja tavad ning millised on tulevikuvaated, rääkisid ühises vestlusringis kooli endine pikaajaline direktor ja praegune klassijuhataja-füüsikaõpetaja Valmar Ideon, endine pikaajaline õpetaja, praegu pensionil Ülle Sepp, kooli vilistlane ning praegune õppenõustaja ja emakeele õpetaja Kaja Leppik ning ääretult mitmekülgne õpetaja Kristi Luik, kes annab suisa nelja õppeainet ning tegutseb ka kooli huvijuhina.
Kooli ajalooga on kõige paremini kursis Ülle Sepp, kes õpetas 1975. aastast 31 aastat täiskasvanutele ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Tema on omal algatusel koostanud ka kooli ajaloo.
Teekond oma nime ja majani
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi ajaloos võib laias laastus eristada nelja perioodi. Esimene neist sai alguse kooli asutamisega 1946. aastal, mil kooli nimeks sai Rapla maanoorte kool. Selles koolis oli üksnes kaks klassikomplekti kokku 30 õpilasega ning tegutseti üldhariduskooliga ühistes ruumides Raplas Keskkooli tänaval. Kooli juhtis Rapla keskkooli direktor Kamilla Padrik.
Juba 1947. aastal avati kool uue nime all Rapla töölisnoorte keskkoolina ja nelja klassikomplektiga kokku 29 õpilasega. Tegutseti endiselt tolleaegse Rapla keskkooli juures. Kuigi kooli asukoht aastate jooksul muutus, säilis seotus keskkooliga. Õpetajateks olid põhiliselt Rapla keskkooli õpetajad. Õppimine sel ajal oli vabatahtlik ning õpilaste motivatsioon oli enda haridustaseme tõstmine, mis oli sõja, küüditamise, vangistuste, kehvade majandusolude vms tõttu katkenud. Õppetöö toimus tööpäeva õhtutel. 1944.-1959. aastatel kehtis kõigile 7-klassiline koolikohustus. Hiljem tõsteti seda kuni kaheksanda klassini.
1955.-1961. aastatel tegutses kool vene õppekeelega Rapla mittetäieliku keskkooli ruumides. Nimetatud perioodil olid ka vene õppekeelega grupid sõjaväelaste jaoks. Sel ajal juhtis kooli enamjaolt Valter Holm.
1960. aastal kinnitati kooli direktoriks Hermilde Lokk, kes oli varem töötanud Rapla keskkooli direktorina. 1966. aastal sai direktoriks Jaan Ilves ning Lokk jätkas õppealajuhatajana. Juba järgmisel õppeaastal oli direktoriks aga taas Hermilde Lokk, kes säilitas oma ametikoha kuni 1987. aastani, mil tervislikel põhjustel kohast ise loobus.
Teine periood Rapla täiskasvanute õppes algas 1966. aastal nn kaugõppekeskkooli ajana, mil kogu riigis loodi konsultatsioonipunktid. Sellised punktid asusid näiteks Märjamaal, Vigalas ja Kehtnas ning päevakoolide juures tegutsesid konsultatsioonipunktide õppegrupid, mille õpilaste arv jäi alla kolmekümne. 1970. aastal algas kampaania „Igale töötavale noorele keskharidus“, mis kehtestas üldise keskhariduse kohustuse ning täiskasvanud suunati õppima.
1974.-1975. aastatel algas üleminek päevasele õppevormile ning algas eemaldumine päevakoolidest. Sellega tekkisid tõsised ruumiprobleemid, millele Raplas leiti lahendus umbes 1978. aastal, kui kooli osalisse kasutusse anti endine lasteaiahoone Tallinna maanteel. Sel perioodil oli eriti keeruline näiteks Märjamaal, kus õppetöö toimus mitmes eri paigas.
Nn teise perioodi jooksul õpilaste arv järkjärgult langes ning probleemiks kujunes suur väljalangevus, vähene huvi ja motiveeritus. Nii asutustel kui ka koolidel olid kindlad plaanid, mille täitmist rangelt nõuti ja ka järgiti, aeti taga õppeedukuse protsente ning koolid pidid esitama igakuiseid aruandeid.
1978. aastal algas juba uus periood – Rapla õhtukeskkooli aeg. Ühiskonnaelus toimunud muutused kajastusid ka koolielus, õppimine keskkoolis muutus taas vabatahtlikuks ning vähenes ka ideoloogiline surve. Laienes suhtlusring, hakati õpetama võõrkeelt, muusikat ning kunsti.
1991. aastal alustati Eesti Vabariigi koolina. Riigikorra muutustega seonduvalt erastati hoone, milles kool tegutses ning omanikuga sõlmiti rendileping. Ka Rapla keskraamatukogu leidis end sarnasest olukorrast ning ühiselt tegutseti selle nimel, et leida sobiv uus pind. Selleks uueks pinnaks said endise lasteaia Kukerpall ruumid, mis suleti laste vähesuse tõttu. Maja ehitati ümber ja uutesse ruumidesse koliti 10. aprillil 1996.
Valmar Ideon, kes oli kooli direktor 1986-2015, kirjeldab seda sündmust väga olulisena, kuna sel ajal üldiselt veel väga palju ei ehitatud ning see oli tema hinnangul suur samm ka üleriigilises tähenduses, et üks täiskasvanuid õpetav kool sai endale oma ruumid oma hooneosas. 2002. aastal algas kooli viimane ja seni kestev periood, mil alustas tegevust Rapla täiskasvanute gümnaasium.
E-õppe võimalus
Aja jooksul on kauaaegse õpetaja Ülle Sepa sõnul õpilased väga palju muutunud. „Huvi ja motivatsioon on praegu palju tõsisem kui siis, kui õpe oli sunniviisiline,“ selgitab ta. Oli aeg, mil kooli maine sai tugevalt kannatada, kui vastu võeti õpilasi, kes päevakoolis hakkama ei saanud ning sealt välja heideti.
Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 2. novembri Raplamaa Sõnumitest
