Möödunud neljapäeval Kehtnas peetud vallavanemate kogul olid teemaks rahvaloendus, lasteaiatoit, maakondliku arenduskeskuse ümberkorraldus (RAEK) ning koostöö TRE raadioga.
Pärast Kehtna vallavanema Indrek Kullami ning ROL-i esimehe Margus Jaansoni tervitussõnu sai sõna statistikaameti projektijuht Diana Beltadze. Ta rääkis REGREL-i (registripõhine rahva ja eluruumide loendus) ettevalmistusest ja probleemidest ning sellest, milline on kohalike omavalitsuste andmevajadus 2016. aasta tarbijauuringu põhjal.
Beltadze sõnade kohaselt oli viimane ukselt uksele andmete kogumisega loendus liialt kulukas ning on otsustatud, et nii kallist lõbu jätkata ei saa. Riik on statistikaametile eraldanud 25 miljonit eurot, et teha põhjalik registripõhine rahvaloendus, mis tähendab andmete kogumist erinevatest registritest ja infosüsteemidest.
Peaasjalikult kasutatakse projektijuhi sõnul kahtekümmet kaht registrit, mille hulka kuuluvad näiteks kinnistusraamat, maksukohuslaste register, äriregister ja paljud muud registrid. Beltadze nentis, et registripõhine uuring võtab hetkel sama palju aega kui ukselt uksele tehtud andmete kogumine.
Suurim probleem ja viga registripõhise loenduse juures on see, et paljud eestlased käivad välismaal tööl (näiteks Soomes), kuid on nädalavahetustel kodus Eestis. Sellistel juhtumitel on raske vahet teha, kas tegemist on pigem Eesti või Soome kodanikuga. Beltadze sõnul järgitakse sellisel juhul inimese külastuskäike ja tehinguid erinevates Eesti asutustes.
See tähendab, et kui inimene on teinud aastas vähemalt seitse tehingut Eesti asutustes, loetakse ta Eesti residendiks. Suur probleem on ka see, et tegelik elukoht erineb tihtipeale registreeritud aadressiandmetest.
Loendusandmete tarbijauuringu põhjal leidsid 57,1% vastanutest, et loendus peaks toimuma iga kümne aasta järel. Vaid 2,6% arvasid, et see võiks toimuda igal aastal. Uuringu tulemustes leiti, et andmeid on kõige rohkem vaja prognoosi mõjuanalüüsi tegemiseks ning riikide võrdlemiseks.
Lasteaiatoit pole veel 21. sajandisse jõudnud
Kehtna kutsehariduskeskuse toitlustusvaldkonna valdkonnajuht Anne Kersna ning Rap-la maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ülle Laasner tegid ettekande koolieelsete lasteasutuste toitlustamise riiklikust järelevalvest. Selle käigus külastati 32 maakonna lasteaeda. Külaskäikude eesmärke oli mitu. Näiteks anda soovitusi ja teha ettepanekuid menüüde koostamise ja lahtikirjutamise osas, koka ametiriietuse ja jalatsite valikus, töökeskkonna planeerimise ja töökorralduse parendamiseks, toorainete valiku osas, söömiskultuuri tõstmiseks. Laasner tõi näite, et ühes lasteaias söödi lusikatega, kuigi juba 5-aastased peaksid käsitsema kahvlit.
Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 16. novembri Raplamaa Sõnumitest
