Minu armastus muusika vastu hakkas umbes kรผmnekuuselt ja esimene lemmik oli Ivo Linna koos Rock Hoteliga. Viskasin tukka loo โTean, ei teaโ jรคrgi ja laulsin โLollooloollloo…!โ Jรคrgmised lemmikud tulid vรคlismaalt, mida kuulasid vanemad, seda kuulasin ka mina. Nรคiteks Desirelessยดi โVoyage, voyageโ ja Modern Talkingu muusika oli lapsepรตlve lahutamatu osa.
Vahepeal oli mingi segane (vara)teismelise periood, kus kuulasin igasugust popmuusikat, Britney Spearsยดi ja Backยญstreet Boysยดi teatud lugude sรตnu mรคletan veel nรผรผdki. Samas meeldisid mulle Gorillaz, Eminem, Toe Tag. Sai ikka kuulatud seda, mida teised kuulasid. Ja vahel suhteliselt sunniviisiliselt. Mรคletan, et mulle ei meeldinud Kuldsed Lindid absoluutselt, aga รตde mul fรคnnas neid. Ja siis ta kรคis ja lasi meelega mulle nende muusikat, et mind nรคrvi ajada.
Gรผmnaasiumi lรตpu poole ja รผlikooli alguses kuulasin pigem sellist raskemat muusikat – Metallica, Oomph!, Korpiklaani, Rammstein, Nightwish, Evanescence, Metsatรถll, Kosmikud. Aegumatuks lemmikuks on jรครคnud System Of A Down. Mรคletan, et gรผmaasiumi lรตpus kรคis klassiรตde mul kรผlas, tutvustasin seda bรคndi talle ja ta vaatas mulle suurte silmadega otsa: โPรคriselt?? Sina ja kuulad sellist muusikat?โ Ilmselt ongi nii, et mida rahulikum ja nรคiliselt vaiksem inimene, seda rajumat muusikat kuulatakse. Tean รผht noormeest, kes on รผlirahuliku olekuga, vaikne, kuid tema muusikamaitse on selline, et ka minul, muusikaliselt โkรตigesรถรถjalโ oleks kรตrvatroppe vaja.
Viimase paari aasta jooksul on mu muusikamaitse muutunud pehmemaks, sinna on tekkinud folgi, bluusi, dลพรคssi noote sisse. Rocki selle erinevates vรคljendusviisides armastan ma kรผll seniajani. Ja รผldse erinevate muusikastiilide segamist. Mulle tohutult meeldib, et Raplamaa on nii erinรคoliste muusikute kasvulavaks, Anne Veskist Riho Sibulani, The Notesist Jรผri Pootsmannini, Vaiko Eplikust Pรคrt Uusbergini. Mida aeg edasi, seda enam veendun, et Rapla on tรตeline muusika pesa. Mitut inimest olen kuulnud รผtlemas, et ju siin ikka midagi maagilist leidub, et see nii on.
Lapsepรตlves ma kontsertidel ei kรคinud, ei olnud vรตimalusi. Esimesed kontserdid tulid kusagil gรผmnaasiumis ja รผlikooli alguses. Kuid siis tuli aeg, kus lapse ja รผlikooli kรตrvalt ei olnud vรตimalik kontsertidel vรคga kรคia. Sรผdames oli aga suur-suur soov vรคhemalt korra kuus mรตnele muusikaรผritusele jรตuda. Ja nรผรผd taipasin, et koos Raplasse elama tulemisega on mu soov tรคide lรคinud, suuremalt kui loota oskasin. Igas kuus on ikka rohkem kui รผks kontsert olnud. Eriti suureks on nende hulk lรคinud sellel sรผgisel.
Nii hea meel on nรคha nii siinseid kui ka piiritaguseid muusikuid reaalselt esinemas. See annab nii palju juurde lihtsalt. Kรตik need vahetekstid, naljad, nรคoilmed… Pรตnev on kuulata nii neid, keda varemgi kuulnud olen, kuid samas avastada ka tรคiesti midagi uut ja teistmoodi muusikat. Ja รคge on see, et on nii rahulikke, intiimseid kontserte ja siis on sellised, kus peaaegu et sรตna otseses mรตttes rokidki sokid jalast. Muusika on รคge ja Raplamaa muusikud on veel รคgedamad!
Helerin Vรคronen
