1. jaanuaril 2017 saabub tähtaeg, mil Eestis mõõdetakse praktiliselt kogu elektritarbimine tunnipõhiselt kaugloetavate arvestite abil.
Elektrilevi paigaldas nelja aasta jooksul selleks ligi 625 000 arvestit. Sellisele projektile on hõlmatud tarbijate arvult ja administratiivselt mahult Eestis raske võrreldavat leida. Võib küsida, mida me siis sellest saime?
Kauglugemine koos keskse andmelaoga, kust saavad ühtsetel alustel info kõik elektriturul tegutsevad osapooled, on andnud Eestile tohutu raha- ja ajasäästu elektrituru korraldamisel. Üha suurema veendumuse selles olen saanud kogemusi vahetades võrguettevõtete ja elektrimüüjatega mujal maailmas, kus elektriturul toimetamine ei ole kaugeltki nii sujuv, rahasäästlik ja kliendile mugav.
Enamikus Euroopa riikides ei ole andmevahetus üleriigiliselt keskselt korraldatud ja nii on võrguettevõtjate ja müüjate vahel loodud eraldi infokanalid – mõõdavad ju tarbitud elektrikoguseid võrguettevõtjad ja samu andmeid vajavad müüjad elektrienergia eest arveldamisel. Eestis tähendaks see 18 elektrimüüja korral näiteks 18 eraldi andmeedastuskanali loomist kõigil meie 34 võrguettevõtjal. Sealjuures on kõikidel osapooltel enamasti erinevad infosüsteemid ja andmete töötlemise protsessid.
Võib ainult mõelda, kuipalju rohkem kuluks riigis tervikuna 34×18 infokanali ülesehitamisele ja haldamisele raha ja aega. Keskse andmelao olemasolu väldib meil sellise “ämblikuvõrgu” vajadust.
Peaaegu unikaalne on Euroopas ka kodutarbija võimalus oma tarbimist tunnikaupa mõõta ja seeläbi elektrikulusid börsihindade järgi juhtida. Koduklientide näitusid enamasti kas prognoositakse või saadakse kliendilt või vähestel juhtudel otse kaugloetavast arvestist kuupõhiselt. Mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal prognoositakse kogused terve aasta jooksul ja kord aastas saabub arve tegeliku näidu alusel nagu maksudeklaratsioon, millest selgub, kas tuleb juurde maksta või on tekkinud ettemaks.
Eestis näeb klient veebist või näiteks telefonist äppi avades ülevaadet oma tarbitud elektrikogustest iga tunni kaupa, saab seda infot kõrvutada Nordpool elektribörsi järgmise päeva tunnihindadega ja soovi korral seeläbi teha tarbimisotsuseid. Tulevast aastast hakkab toimima ka laiemapõhjaline ühise arve süsteem, millega kõik huvitatud müüjad saavad väljastada ühise arve elektri ja Eesti suurima võrguettevõtja teenuse eest. Võrgu- ja elektriarve eest saab klient maksta kodunt lahkumata või suisa märkamatult panga kaudu sõlmitud püsilepingu abil – ka see on asi, mida paljudes Euroopa riikides ei tunta.
Pikemalt ei hakka siinkohal rääkima võimalustest, mida kauglugemine annab võrguettevõttele oma teenuse paremaks pakkumiseks. Seni infosüsteemides n-ö nähtamatu olnud madalpingevõrk muutub nähtavaks, tulevikus saab arvestitest laekuva info abil pingekvaliteeti parandada ja rikkeid ennetada, kulusääst tekib elektrivarguste lihtsamast avastamisest jne.
Kõik need on lahendused, millest mujal Euroopas aastaid tagasi elektrituru arenguid kavandades unistati ning mille teostumist täna Eestis vaatamas ja õppimas käiakse. Kindlasti on meile eelised andnud väike riik – mujal on oluliseks takistuseks saanud keeruka riigiaparaadi ja paljude turul tegutsevate osapoolte vahel ühiste huvide leidmine. Eestis tuleb tunnustada erinevate ettevõtete ja ametkondade vahel hästitoiminud koostööd, mis andis võimaluse elektrituru ühtlustatud korraldamiseks vajalikud muutused kiiresti ja sujuvalt ellu viia. See on andnud meile tohutu ressursisäästu ja loonud aluse klientidele üha mugavamate võimaluste loomiseks.
Tarmo Mere, Elektrilevi juhatuse esimees
