Rapla KEK-i endise peahoone praegune omanik leiab, et muinsuskaitselised piirangud pärsivad ettevõtlusvabadust, kuid senised kohtuastmed ei ole täpselt aru saanud, mille üle vaidlus käib.
Detsembri keskel tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse Rapla KEK-i (Okta Centrum) hoone kohta, jättes jõusse esimese astme kohtuotsuse ja seega tühistamata kultuuriministri käskkirja, millega tunnistati hoone kultuurimälestiseks. Kuni 13. jaanuarini sai kohtuotsust edasi kaevata ja seda hoone omanik Stipend Investments OÜ ka tegi.
Ettevõtte juhatuse liige Janar Kirss on seisukohal, et kohus ei ole päris hästi mõistnud, mille üle vaidlus käib. Seetõttu pole tema arvates saanud olla ka adekvaatset õigusemõistmist. “Senine menetluse käik on olnud üsna detailne selles osas, mis puudutab Okta Centrumi rekonstrueerimise kallinemist või mittekallinemist. Ja ka selles osas, mis puudutab riigi seisukohast kultuurimälestiste kaitsmise vajalikkust üldiselt, millele ma ei ole ka kunagi oponeerinud, kuid olen seisukohal, et riigi ülesandeid (kultuurimälestiste kaitsmist) ei tohiks panna ettevõtja kanda.
Kui mingi eraomandit puudutav otsus on tehtud riigi seisukohast avalikes huvides, siis peaks ka olema kokkulepitud tingimused, mis annaks omanikule õiguskindluse, et tema olukord ei halvene. Sellist õiguskindlust ei ole mulle paraku jäänud,” leiab Kirss.
Tema arvates on menetluses jäänud teisejärguliseks ettevõtlusvabadus ja põhiõigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Ta leiab, et küsimus ei ole ainult Okta Centrumi saatuses, vaid üldisem ja põhimõttelisem. Tema väitel annab turvatunde puudumine sellistes asjades signaali, et meie riigis ei ole mõistlik vara omada ega ettevõtlusega tegeleda.
Piirangud takistavad kasutamist
Praegu on Okta Centrumi hoone tühi, viimasena lahkus MTÜ Saagu Valgus, kelle jaoks üürihind läks liiga kõrgeks. Kirss on veendunud, et muinsuskaitselised piirangud on need, mille tõttu on hoone majanduslik taust ära kadunud. “Olen menetluses korduvalt pööranud tähelepanu asjaolule, et mistahes eraomandis oleva hoone puhul ei ole tema säilimise esmaseks garantiiks kultuuriväärtus, vaid tema kasutusväärtus (majanduslik taust). Tundub, et erinevad ametkonnad loodavad, et majanduslik taust on tagatud varasemate investeeringutega hoonesse ning lootuses, et ettevõtja ei soovi neid maha kanda ja leiab oma investeeringu päästmiseks võimaluse ja vahendid. Siinkohal jäetakse aga tähelepanuta, et kui ettevõtjalt võetakse ära võimalused hoonet vastavalt turu nõudlusele kujundada, võetakse ära võimalused hoonet majandada.”
Helerin Väronen / foto: Jaak Kadarik
Loe pikemalt 18. jaanuari Raplamaa Sõnumitest
