Raplamaa on oma mõisate poolest eriline paik ja selleks, et neist rohkem teada saada, rääkisime arhitektuuriajaloolase Ants Heinaga, kes on mõisatest ja mõisaarhitektuurist kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Kohtusime tema Tallinna vanalinna kodus, mis on juba iseenesest omaette vaatamisväärsus.
Kuusiku
Alustame juttu Kuusiku mõisast (saksakeelse nimega Saage), mis on puumõis. Heina kirjutatud raamatust “Stenhus’id, arx’id, torne’d… Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus” saab lugeda, et kunagi keskajal omas see mõis kindlustatud häärberit, millest veel tänapäevalgi on sealse pargi läänepoolses osas üht-teist järel, tuntud kui “Munga aida” ehk “Munga keldri” varemed. Praegune puust härrastemaja on ehitatud oma põhiosas aga alles 18. sajandi lõpul, ilmselt siis, kui mõisnikeks olid Hastferid.
Hein räägib, et enamiku selliseid puust mõisahooneid raiusid üles vene meistritest koosnenud rändbrigaadid, kusjuures vahel on neid võetud tööle lausa kaugelt Jaroslavli kubermangust.
Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 1. veebruari Raplamaa Sõnumitest
