Järlepa veski tulevik tundus veel eelmisel nädalal päris tume, sest omanikul Jana Hansaril oli plaan veski ja selle kõrvalhoone nende kehva seisundi tõttu lammutada. Viimasel hetkel ühendasid ajaloolise hoone päästmise nimel käed mitmed inimesed ja asutused ning praeguseks on jõutud kompromissile ja veski jääb veel püsima. Lammutatakse vaid nõukogudeaegne kõrvalhoone.
Neljapäeval, 9. veebruaril märkas kunstnik ja pärandkultuurihoidja Rein Berlokko Järlepa veskist möödudes, et seal askeldavad töömehed suurte koppadega. Lammutusbrigaad võttis maha veski kõrvalhoonet. Berlokko küsimuse peale, mis ja miks toimub, vastasid töömehed, et omanikul on lammutusluba olemas ning ta on andnud käsu kõik maha lõhkuda. Kõigepealt kõrvalhoone ja esmaspäeval minevat ka veski.
Berlokko, kelle üheks armastuseks on vana arhitektuur, ei saanud rahulikult pealt vaadata, kuidas ajalooline hoone ilma otsese vajaduseta maapealt pühitakse. Ta leiab, et tegu on siiski tsaariaegse tuuleveskiga, paekivihoonega, mis päris hästi säilinud, ja kasvõi maamärgina või pärandkultuuri objektina võiks hoone püsida.
Lootuses veskit päästa kohtus Berlokko reede hommikul Juuru volikogu esinaise Sirje Endrega ja võttis ühendust Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusminiga. Kusmin omakorda võttis ühendust MTÜ-ga Veskivaramu, mille eesmärk on veskite ja veskikohtade ning nendega seotud pärandi säilitamine. Veskivaramu juhatuse liige Mae Juske võttis omakorda ühendust veski omaniku Jana Hansariga. Ka Juske meelest on veskihoone huvitav ja väärt alleshoidmist. Kui hoone on muutunud avariiohtlikuks, võiks avad sulgeda ja paigaldada sisenemist keelavad sildid, oli MTÜ ettepanek omanikule.
Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 22. veebruari Raplamaa Sõnumitest
