Alates veebruarist on Rapla riigigümnaasium haridusministri käskkirjaga ametlikult loodud, samal ajal kaalub valitsus mõtet anda riigigümnaasiumid tulevikus omavalitsustele.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps allkirjastas 2. veebruaril käskkirja, millega moodustas ministeeriumi hallatava Rapla gümnaasiumi. Raplasse Kooli tänavale rajatava riigigümnaasiumi hoone projekteerimine on lõpusirgel.
Samal ajal teatas riigihalduse minister Mihhail Korb, et muude riigi ülesannete seas võiks kohalikele omavalitsustele tulevikus üle anda ka praeguste riigigümnaasiumide pidamise. „Õppimisprotsess peab olema ühe tasandi käes. Küsimus on, millise etapini me käsitleme seda protsessi. Kas me käsitleme seda põhikooli lõpuni ja siis edasi gümnaasiumid ja kutsekoolid asuvad riigi käes, on juba riiklik õppesüsteem? Teine nägemus on selline, et me käsitleme õppeprotsessi põhikooli algusest kuni gümnaasiumi lõpuni. Meie arvates hetkel gümnaasiumiaste ja kutsekooliaste ei pea olema riiklik ülesanne. See võiks olla täiesti kohaliku omavalitsuse tasandi ülesanne,” rääkis Korb 3. veebruaril ERR-i raadiouudistes.
Ta lisas siiski, et see ei tähenda, et praegust riigigümnaasiumide programmi hakataks tagasi pöörama.
„Kindlasti ei ole ministeeriumil kavas teha kiiresti otsus ja anda riigikoolid omavalitsustele. Kõnealusel ideel on nii plusse kui ka miinuseid ja seda peab põhjalikult analüüsima,” kommenteeris haridusminister Mailis Reps kolleegi väljaütlemist.
Reps selgitas: „Kuigi printsiip – mida lähemal koolile otsuseid teha saab, seda parem – sageli kehtib, siis haridus- ja teadusministeerium ei ole valmis täna andma universaalset ja üleriigilist hinnangut, kes on koolide jaoks parim pidaja. Näiteks terve rida koole on spetsialiseerunud kindlatele õppesuundadele ning sinna tullakse õppima kogu Eestist ning omavalitsuse huvi neid pidada on ilmselt väiksem.”
Reps kinnitas, et väljakäidud idee eesmärk on arutada koolivõrgu ja selle pidamise vastutuse jaotuse üle, mis praegu jaguneb maakondlikult ja piirkondlikult ebaühtlaselt. Ta viitas, et selget vastutuse jaotust on soovitanud Eestile ka OECD.
„Seega jätkame riigigümnaasiumide rajamist ja seda tehes analüüsime iga piirkonda ja kooli põhjalikult,” kinnitas Reps. „Juhul, kui analüüsi ja arutelude tulemusena jõutakse siiski selleni, et näiteks riigigümnaasiumid võiks haldusreformi järel omavalitsustele üle anda, on mõistlik seda teha alles siis, kui koolivõrk on korrastatud. Kaaluda võib ka võimalust, et gümnaasium antakse pidada mitmele omavalitsusele korraga, korraldada kooli pidamine sihtasutuse vormis vms. Teisisõnu: alles pärast koolivõrgureformi tegemist võib kaaluda kohalike omavalitsuste rolli suurendamist koolide pidamisel, seega räägime ajast pärast 2023. aastat.”
Vivika Veski / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 22. veebruari Raplamaa Sõnumitest
