Infomรผra massiivsus on tรคnapรคeval sedavรตrd suur, et 18. sajandi tavaline inimene puutus terve elu jooksul kokku samavรครคrse hulga infoga, mis ilmub praegu kahe nรคdala ajalehtedes. Aina enam tundub, et pole lootustki kรตigest sotti saada, sest selle maailma pooltoonid kerkivad esile aina jรตulisemalt.
Olukorda ei muuda lihtsamaks seegi, kuidas uudisteportaalid oma lugusid pealkirjastavad. Minu jaoks on online-uudiste pealkirjade juures esile kerkinud kaks hรคirivat nรผanssi.
Esimene neist: veebilehe kรผlastajaid meelitatakse lingile klikkima sellega, et pealkirjas ei anta edasi kรตige olulisemat infot. Loomulikult saan ma aru, et uudisteportaalid genereerivad sedasi klikkide arvu, mis omakorda on argumendiks reklaamiklientide ees. Tulemus on see-eest kohati รผsna kentsakas ja ei meenuta kohe รผldse uudise pealkirja. Kui pรคeva jooksul kahte Eesti suuremat uudisteportaali jรคlgida, leiab selliseid pealkirju pรคris mitu.
Eriti eredalt torkas silma 2. mรคrtsil avaldatud uudis portaalis postimees.ee. Selle pealkiri oli: โVaata, kui suur oli mullu keskmine palkโ. Ilmselgelt on siin kรตige olulisem info puudu ja toimetaja eesmรคrk oli meelitada inimesi lingile klikkima. Mina seda ei teinud, liikusin edasi. Kohmaka pealkirja vรคltimiseks oleks vรตinud ju selle numbri kohe vรคlja tuua.
Mรตni hetk hiljem mรคrkasin, et samale uudisele oli Twitteris tรคhelepanu pรถรถranud ERR-i endine USA korrespondent Lauri Tankler. Tema postitas sellise sรคutsu: โSรครคstan Postimehe lugejatele รผhe kliki: 1146 eurotโ. Veel รผks nรคide sellisest pealkirjast: โEesti vรตรตrustab mรคrtsis Tallinnas maailma tippkoondistโ. See maailma tippkoondis on tegelikult Horvaatia, aga loomulikult ei tahtnud portaal seda infokildu ilma klikita edasi anda. Kas mul on siis kahju รผhe uudise peale vajutada? Ei ole, aga jรคrjepidevalt seda teha muutub vรคsitavaks.
Teine levinud lรผke on avaldada uudis mitte sellest, mis juhtus, vaid sellest, mida keegi รผtles. Pealkiri nรคeb sel juhul vรคlja umbes selline: โKalle Muuli: pagulaste vastuvรตtmine Eestisse tuleb peatadaโ. Oluline ei ole siinjuures mitte pealkirja sisu, vaid formaat โ kรตigepealt tuleb รผtleja nimi, sellele jรคrgneb koolon ja siis tuleb vรคljavรตte รผtleja sรตnumist. Selline lรคhenemine jรคtab รตhku mitmeid kรผsimusi. Kas pealkirjas kajastuv tsitaat on selle inimese kindel pรตhimรตte, kas selle valis vรคlja ajakirjanik vรตi on see juhuslikult lausutud repliik?
Eriti otseselt kerkis see probleemina esile kaks aastat tagasi, kui keskerakondlasest Riigikogu liige Viktor Vassiljev lausus ebaรตnnestunud repliigi naiste steriliseerimise kohta. Online-ajakirjandus haaras sellest kibekiiresti kinni ning avaldas uudised suurte pealkirjadega โVassiljevi plaan: steriliseerigem naised, kes vastutustundetute meestega hunniku lapsi saavadโ. Kui meenutada seda episoodi, lรคks vรตrgumeedia pรคris korralikult kihama. Seda pealkirja esimest korda lugenud inimesele vรตis jรครคda mulje, et just sellise seisukoha eest Keskerakonna poliitik vรตitlebki. Tegelikult muidugi mitte. Hiljem oli nii erakonnal kui ka Vassiljevil kรตvasti tegemist, et olukorda mahendada. Selgitada tuli kรตigile ja mitu korda, et tegemist oli ebaรตnnestunud naljaga.
Sellist pealkirja formaati, kus keegi midagi tsitaadina รผtleb, tuleks kasutada ainult juhul, kui see on รผtleja kindel pรตhimรตte.
Siim Jรตgisย / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 15. mรคrtsi Raplamaa Sรตnumitest
