2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised on ajaloolise tähtsusega – valdade ühinemine toob endaga kaasa suured muutused halduskorralduses ning sellega seonduvalt tekib küsimus, milline on meie uus identiteet? Mis on meie NOKIA? Mis teeb meist ainulaadse ja omanäolise regiooni teiste kõrval?
Lugesin Jaak Karbi arvamuslugu Raplamaa Sõnumites, kus ta kirjeldas Avis Rapla meeskonna tähtsust maakonna jaoks. Tema kirjutises jäi kõlama mõte: “Me soovime tekitada oma meeskonna tegevusega kogukonna ühtekuuluvustunnet, panna inimesed ühisele asjale kaasa elama, anda neile ühine osa, mille üle koos uhkust tunda! Me pakume teemat, millest rääkida kodustega, töökaaslastega ja sõpradega. Meeskond pakub emotsioone ka siis, kui nad ei ole alati positiivse kulminatsiooniga. Me soovime tuua tuntust oma linnale, vallale ja maakonnale, olla Rapla ja Raplamaa visiitkaart!”
Omavalitsuste ühinemine ei ole mitte ainult piiride nihutamise ja eelarvete ühitamise projekt, vaid võtab jõuga voli ka meie valla uue identiteedi üle. Jaak Karp on andnud sellele kõlava hellitusnime – visiitkaart. Inimestel tekib emotsioon esimese kolme sekundi jooksul, mille tõttu on visiitkaardi nägu üks kõige olulisem komponent hea esmamulje jätmiseks. Milline on meie nägu?
Näen oma ümber inimesi, kes uhkusega suudavad nimetada Raplamaalt sirgunud tuntud persoone – Anne Veski, Jüri Pootsmann, Mick Pedaja, Pärt Uusberg, Erko Laurimaa, Karl Robert Saluri ja nii edasi. See on üks kõige suurem austusavaldus oma kodukohale, kui võid siinsetele tublidele muusikutele, sportlastele, ettevõtjatele, kogukonna eestvedajatele ja teistele kaasa elada ning öelda uhkusega, et nad on Raplamaalt. Kas pole?
On iganenud arusaam, et omavalitsuse või maakonna avalike suhete kulurida hõlmab üksnes kirjamustaga paberi määrimist ning sotsiaalmeedias postituste tegemist. 21. sajandi kommunikatsioon ja mainekujundus räägib häälekandjatest, teisisõnu isikutest või tegevustest, millesse panustamisel saab panustaja tuntust. See, et meie korvpalli esindusmeeskond Avis kannab liidet Rapla, on meie jaoks juba auküsimus.
Korvpalli kõrval on meil teisigi algatusi, mille üle võime uhkust tunda. Miss Raplamaa liikumine on alates 1995. aastast toimunud järjepidevalt ning saavutanud riiklikul tasandil tugeva eripära. Ajal, mil võrdõiguslikkuse temaatika on akuutne, on meil võimalus levitada sõnumit, et ilu peitub targas peas, enesekindluses ning tervislikus eluviisis.
See, et missiliikumise nimes on kajastatud Raplamaa, on jällegi maakonnale kasulik mainekujundusprojekt. Meie finaalüritus tõi Sadolini hoonesse täismaja – kohale oli tulnud 1300 huvilist üle kogu Eesti. Lisaks sellele jälgis meid Delfi otseülekande vahendusel veel umbes 4 saalitäit inimesi. Kui tihti meil toimuvad niivõrd suure avaliku huviga üritused?
Kui jagada omavalitsustelt saadud toetussumma inimmassiga, kes Miss Raplamaa üritusest on ühel või teisel moel osa saanud, tuleks ühe pea maksumus ligikaudu 0,004 eurot. Seda on üle 100 korra vähem kui summa, mis kulub ühe keskmise massimeediale suunatud kommunikatsiooni- või mainekujundusprojekti peale. Inglased armastavad selle kohta öelda win-win seis.
Mis on mu jutu eesmärk? Uue omavalitsuse najal ei tasu rääkida üksnes töökohtadest, majadest, territooriumi suurenemisest ja nii edasi. Üks kõige olulisem punkt on see, kuidas oma inimesi toetada ning nende tegevustest kasvatada välja uus NOKIA. Meie nägu on meie inimesed. Et panna Eestimaa kaardile täpp maha, peame tegema teadliku valiku, millistele tegevustele rõhku pannes vald ja ka maakond end riiklikul tasandil kuvab. Meil oleks visiitkaardile paljutki märkida: kogukonna liikumised, Susi stuudio, korvpalli esindusmeeskond, Miss Raplamaa ja nii edasi.
Kaisa Kuusemets / foto: Siim Solman
