Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Unustatud mõisate külastusmäng jätkus juuli eelviimasel nädalavahetusel, kui oma uksed avas 29 Eesti mõisahoonet. Patt oleks olnud piirduda vaid kodumaakonnaga, seega viis tee oma maakonna Atla mõisast naabermaakonda Kõue mõisaga tutvuma.
Atla mõisa sattusime valel päeval, sest pererahvas oli laevale kiirustanud ja pühapäeval ekskursioone ei olnud. Päev varem oli aga külastajaid olnud 100 ringis. Võrreldes eelmise aastaga on muutunud see, et pererahvas on rendile võtnud lambad, kes aitavad mõisapargis usinalt muru hooldada.
Peale kohvikukülastuse sai hinnata ka laste joonistusi. Juuru kooli õpilased on üles joonistanud oma kõige meeldivamaid suvetegevusi ja mõisa külastajad said nende seast valida oma lemmikpildi. Avatud oli ka mõisakeraamika pood, kus tootevalik on läinud veelgi suuremaks. Ümber mõisa jalutades oli huvitav mõelda, et seda mõisa on põletatud, uuesti üles ehitatud, seda on rüüstatud ja see on aastaid tühjana seisnud, kuid praeguse omaniku Raivi Juksi käe all on mõis saanud uue hingamise.
Mitte kaugel Atlast asub aga Kõue mõis, mis kuulub küll Harju maakonda, kuid on piisavalt lähedal, et seal vahel mõnel üritusel käia. 23. juuli õhtul oli seal näiteks C-JAMi päikeseloojangu kontsert.
Esmakordselt on Kõue mõisa mainitud 1241. aasta Taani hindamisraamatus. Keldrikorrusel säilinud paksud kiviseinad annavad alust arvata, et seal asus kunagi vasallilinnus. Mõisahoonet on aja jooksul palju ümber ehitatud, praeguse klassitsistliku välimuse sai see von Brevenite ajal 19. sajandi alguses.
Praegu on Kõue mõis butiikhotell, restoran, kunstikeskus ja akadeemia. Raske on kogu seda ilu ja uhkust vaadates mõelda, et veel seitse aastat tagasi oli mõis sisuliselt hävinud, ümber peahoone vohas karuputk. 1942.-1975. aastani koolina tegutsenud ja pärast seda aastakümneid tühjana seisnud mõisa ülesehitamist alustasid Eerik-Niiles Kross ja Mary Jordan 2010. aastal ja kaks aastat hiljem sai töö valmis. Ühest küljest vana mõis, kuid sel aastal tähistasid nad oma viiendat sünnipäeva.
Mõisas on eksponeeritud maadeavastaja ja meresõitja Otto von Kotzebue maakaarte, päevaraamatuid ja illustratsioone. Kõue mõis oli Kotzebue kodu 1832. aastast kuni ta surmani 1846. aastal. Mõisa kõige uuem osa on 19. sajandil ehitatud ballisaal. Sel ajal käidi üksteisel palju külas ja kui mindi, siis ikka pikaks ajaks. See aga tekitas vajaduse ruumi järele, kus saaks pakkuda meelelahutust, tantsida, kuulata kontserte ja õhtust süüa. Vastukaaluks asub mõisa kõige vanemas osas mõnus koosolekuruum ja kunagises mantelkorstna asukohas on stiilne suitsuruum.
Üks eriline ruum on raamatukogutuba, kus on üks paremaid raamatukollektsioone baltisaksa ajaloost Eestis. Kogu hoonest õhkub luksust, seiklusjanu, avastamisrõõmu ja pole raske aru saada, miks Kõue mõis on pälvinud 2016. aastal World Boutique Hotel Award auhinna kui maailma kõige imepärasema sisekujundusega butiikhotell. Külastajaid on mõisas palju, eriti suvisel ajal, ja on tulnud ette isegi olukordi, kus Kross on ukselt tagasi saadetud, kuna isegi talle ei ole ööbimiskohta.
Eesti Mõisakoolide Ühenduse korraldatava külastusmängu eesmärk on tutvustada Eesti mõisaid, näidata külastajaile unustatud ja taasavastatud ajaloolisi hooneid. Paljudes, kuid mitte kõigis külastusmängus osalevates mõisates on asunud või asuvad koolid. Miinimumprogrammina on igas mõisas täistunnil ekskursioon giidiga, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks toimuvad mõnes mõisas eripära rõhutamiseks kontserdid, töötoad ja muud põnevat.
Mõisad on avatud veel 12. augustil.
