Aare Heinvee.
Varisesid vaprad vallad
Kolletasid kihelkonnad
Muistse pรตlve mulla alla.
Sel sรผgisel korraldatakse, lรคbi kohalike valimiste, Eesti omavalitsusmaastik pรตhjalikult รผmber. Rapla maakonda jรครคb neli omavalitsust: Kehtna, Kohila, Mรคrjamaa ja Rapla.
Igal praegusel vallal on oma kirev ajalugu ning valdavalt on ajaloolist elukorraldust vรคgisi muudetud. Suhteliselt vรคrskelt on meeles vรคikeste kogukonnapรตhiste kolhooside-sovhooside muutumine suurmajanditeks. Kus toimetati targalt ja mรตistlikult, รตnnestusid รผhinemised paremini. Kuid oli piirkondi, kus rรคpaka tegevuse tagajรคrjel kรผlade kokkukasvamine oli vaevaline. Sama vรตib รถelda ka seniste valdade kohta, mis moodustusid รผldjuhul erinevatest suurmajanditest. รks vald ei pruukinud olla รผks kogukond, kuid siiski elati รผhes rรผtmis.
Jรคrjekordsel haldusreformil ei saa probleeme vรคltida, kuid leevendada on kindlasti vรตimalik.
Ehk oleks Rapla maakonnale sobivaim olnud maakondlik osaยญvaldadega valla haldusmudel, kus praegustest valdadest oleks kujunenud osavallad. Kahjuks seda ei sรผndinud.
Kuid ka praegustel valdade liitumistel on รผheks vรตimalikuks seaduslikuks รผleminekuvariandiks osavaldade moodustamine, mille eesmรคrk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine. Ikka selle jaoks, et oleks aega harjuda uute oludega. Seda vรตib nimetada ka pehmeks maandumiseks.
Tekib oluliselt suurem omavalitsus, mida keskselt pisiasjadeni hallata ei ole mรตttekas. Samas osavald ei tรคhenda endise valla staatuse ja koosseisude sรคilimist. Paljusid kรผsimusi saab mastaabiefekti kaudu lahendada ratsionaalsemalt, et kokkuhoitud vahendite arvelt teha vajalikke investeeringuid. Vajaduste jรคrgi, vรตimaluste pรตhiselt.
Osavald on kodanikualgatus, millel on selge seadusandlik tugi. Peamisteks รผlesanneteks on tagada elanike kaasarรครคkimise vรตimalus kohalikes ja รผlevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja anda sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele (vallavaยญlitsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna tervikliku arengu kรผsimustes.
Otsene otsustuspรคdevus puudub, kuid kokkuleppeliselt saab volikogu osavallale nii mรตndagi delegeerida. Nรคiteks arengukava ja eelarve kohta seisukoha kujundamine ning osavalla teenuskeskuse juhi kandidaadi ja hallatavate asutuste hoolekogude koosseisude nimetamisel kaasarรครคkimine. Samuti kohapealsetele kodanikeรผhendustele projektitoetuste otsustamine.
Osavallakogu moodustamine on kรตige lihtsam kohalikel valimistel edukalt osalenud kandidaatide hulgast. Juriidiliselt keerulisem on kaasata piirkondade sรคdeinimesi vรตi allasutuste juhte. Vรตimalikuks suuruseks pakutakse 5-10 inimest.
Aeg paneb asja paika. Kui vajadus osavallakogu jรคrele vรคheneb vรตi hoopis puudub, on alati vรตimalik tegevus lรตpetada. Seda eeldusel, et suure volikogu koosseis katab รผhtlaselt kogu valda. Esimesel รผhinemisjรคrgsel perioodil tuleb siiski arvestada riskiga, et kรตik piirkonnad ei ole volikogus esindatud. Kuid volikogu ei asenda kunagi kodanikualgatust.
Lรตpuks me tahame ju kodanikeriiki, kus igat sammu ei pea vallaametnik suunama ja kooskรตlastama.
