Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Raplamaa Sõnumitele teadaolevalt ei ole Raplamaa Haiglas enam kirurgiaosakonda. Milliseid teenuseid siis Raplamaa Haigla patsientidele pakub?
Nõukogu liige Tõnis Blank sõnas kõigepealt, et suvisel ajal pole nõukogu koosolekuid toimunud, aga lisas kohe, et tema teadmist mööda pärast eelmise aasta maikuus tehtud kärpeid muid olulisi ümberkorraldusi tehtud pole.
„Alates 1. maist rakendus kokkuhoiu eesmärgil Rapla haigla EMO (erakorraline meditsiiniabi) osakonnas uus töökorraldus. Enam ei saa öised pöördujad tingimata anestesioloogi abi, teha analüüse ega röntgenpilte,“ kirjutas Raplamaa Sõnumid eelmisel aastal.
Kuigi tollal langetati otsuseid nõukoguga aru pidamata, on need Blanki sõnul olnud vajalikud. Vaadati statistikat, mille tulemusel oli selge, et tõsiseid pöördumisi oli väga vähe. Ei olnud majanduslikult mõistlik hoida palgal meditsiinipersonali täiskoosseisu ööpäev ringi. Blank tunnistab, et sellised kärped on esmapilgul valusad, kuid kui haigeid ei ole, siis ei ole mõtet ka osakonda täismahus töös hoida. „Emotsionaalselt muidugi tekitab see probleeme ja küsimusi,“ sõnas ta.
Blank ütles, et temale teadaolevalt toimib sisuliselt ka kirurgiaosakond. Kuna seal ei ole ööpäevaringset valvet, on tegu küll vaid päevakirurgiaga. Patsiendile tehakse operatsioon päeval ja kui kõik kulgeb normaalselt, lubatakse ta juba õhtul koju.
Kuna öösel lõikusi ei tehta, seab see loomulikult teatavad piirid sellele, mida Raplas teha saab. Blank selgitas, et kui vähegi võimalik, viiakse protseduur läbi päevasel ajal Raplas, kui mitte, siis juba Tallinnas. Samal ajal toonitas Blank, et see ei tähenda, nagu viidaks Raplas läbi ainult lihtsamaid protseduure.
Blangi sõnul hetkel teenuste säilimise mõistes mingeid suuri küsimärke õhus ei ole. Viimastel nõukogu koosolekutel oli tema sõnul pigem juttu planeeritavast remondist ja sellega seotud ümberkorraldustest. Lisaks on haiglaga sama katuse alla kolimas perearstid. Funktsionaalses mõttes on aga haiglas täna kõik stabiilne.
Läbi aastate on palju olnud juttu ka sellest, et Raplamaa Haigla suund on muutuda hooldushaiglaks. Blank ütles, et see on müüt. Kõik tänased eriarsti vastuvõtud on plaanis säilitada täpselt samas mahus. Ta tõi välja, et arengukava järgi peaks haiglas toimuma 8 eriala eriarsti vastuvõtud. Tänasel päeval on eriarste Raplas kaks korda rohkem.
Blank ütles, et kuni on haigeid, eksisteerib ka haigla. Kui inimesed hakkavad sõitma mujale ja abi kaugemalt otsima, siis võib tema sõnul tekkida olukord, kus patsientide vähesuse tõttu võivad teatud teenused ära kaduda. Kokkuvõtvalt leiab Blank, et Raplamaa Haigla olukord on praegu hea.
Silt uksel ei ravi
Ka haigla ülemarst Aili Laasner ütles, et kuigi nime poolest kirurgiaosakonda tõesti pole, siis sisuliselt midagi muutunud ei ole ja inimesed saavad vajalikku abi.
„Ravitöö mõistliku korralduse huvides, sh arvestades personali ressurssi, järgime põhimõtet, et võtame statsionaarset ravi vajavad haiged vastu ja pakume neile ravivoodit kas II või III korrusel. Haige saab ravi, mida tema seisund nõuab. Ma võiksin ka öelda, et ega silt uksel ei ravi,“ ütles Laasner.
Ta lisas, et peamiselt viiakse haiglas läbi plaanilisi operatsioone. Nende hulka kuuluvad healoomuliste nahakasvajate, sünnimärkide eemaldamine, songa ja sapipõie operatsioonid, mõningad veenioperatsioonid, randmekanali lõikused.
Samuti tehakse haiglas ortopeedilisi ja günekoloogilisi ja kõrva-nina-kurguhaiguste päevakirurgilisi operatsioone.
Abi saavad ka need haiged, kes vajavad kolm korda nädalas dialüüsravi. Teenust pakutakse koostöös Fresenius Medial Eesti OÜ-ga.
