spot_img
-1.2 C
Rapla
Teisipäev, 31 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
ArtikkelKodila lasteaed kohaneb uue toitlustamisega. Ametnikud on otsustanud, töötajad leppinud, aga...

Kodila lasteaed kohaneb uue toitlustamisega. Ametnikud on otsustanud, töötajad leppinud, aga lapsevanemad ei ole rahul

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Alates sellest sügisest söövad Kodila lasteaiarühma lapsed Alu kooli alluvuses oleva lasteaiarühma koka poolt Alus valmistatud toitu, mida transporditakse mitu korda päevas Kodilasse. Raplamaa Sõnumid uuris, kuidas on sellise toitlustamiskorraga rahul Alu kooli ja Kodila lasteaiarühma töötajad.

Septembrikuu esimesel päeval avaldas uudisteportaal Delfi artikli sellest, kuidas Kodila lasteaiarühma lastele tuuakse sööki naaberkülast, kuigi hoones, kus rühm asub, on võimas köök, mis hetkel tarbetuna seisab. Samal teemal on varem kirjutanud ka Raplamaa Sõnumid.
Viimati avaldatud Delfi artikkel ajendas aga Rapla vallavanemat Kalle Toometit, vallavolikogu hariduskomisjoni esimeest Ilvi Peret ja vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni esimeest Ülle Laasnerit minema koha peale vaatama, kuidas praegune toitlustamise korraldus Alu ja Kodila vahel päriselt välja näeb.
Nädalapäevad hiljem avanes ka Raplamaa Sõnumitel võimalus Kodila lasteaiarühma toitlustamisega lähemalt tutvuda.

Õpetaja abi tegeleb toiduga

Kohtume Alu kooli direktori Ülle Riisaluga esmaspäeval, 11. septembril kell 11.30. Selleks ajaks on kokk lõunasöögi valmis saanud. Lastele pakutakse värvilist veisehakklihasuppi, kõrvale leiba ja magustoiduks jõhvikamannavahtu piimaga. Menüüd koostab ja kauba tellib kooli majandusjuhataja Sirje Jairus. Nii direktori kui ka majandusjuhataja sõnul on lapsevanemad pakutava toiduga väga rahul.
„Poolteist aastat olime Rapla algklasside majas ja toitlustus tuli Rapla ühisgümnaasiumi köögist. Sellega ei saa võrreldagi. Vanemad nurisesid,“ ütleb Riisalu. Ühisgümnaasiumis pakkus siis ja pakub praegugi toitlustust Baltic Restaurants Estonia AS.
Niipea kui toit on valminud, tulevad lasteaiarühmade õpetaja abid sööklasse, et toitu ette panna. Üks õpetaja abi, kes parasjagu seda teeb, kui me söökla uksest sisse astume, räägib, et toidu taldrikutesse tõstmiseks kulub umbes pool tundi. „Ma peaksin tegelikult õues olema praegu,“ ütleb ta. Sel ajal, kui osa õpetaja abisid toiduga tegelevad, jälgib lapsi sellevõrra vähem silmapaare. „Kõiki asju korraga ei saagi ju,“ selgitab kõrvalt direktor Riisalu. „Õues peab olema kaheteistkümne lapse kohta üks inimene ja meil on seda alati.“
Esimesed sööjad tulevad viis minutit enne kahtteist ja selleks ajaks peab laud olema kaetud. Kui sööjad on lõpetanud, korjab õpetaja abi lasteaialaste nõud ning viib kööki, kus need pannakse nõudepesumasinasse. Meie aga seda ootama ei jää, vaid lähme edasi läbi köögi ning jõuame tagaukseni. Seal ootab kell 12.45 laua peal valmis termoskast, kus on omakorda termos, mis sisaldab suppi ja muud toidukraami. Jairuse sõnul saabub autojuht, Kodila asutuse majandusmees Jüri Volmer umbes täistunnil, et toit ligi kaheksa kilomeetri kaugusele Kodila endisesse koolimajja lasteaiarühma ruumidesse toimetada.
Toitu veetakse kolm korda päevas, välja arvatud juhtudel, mil õhtuooteks ei ole soe toit. Sel juhul transporditakse lõunasöök ja õhtusöök korraga. Volmer sõidutab sama bussiga ka lapsi.

Kohustusi ja vastutust on rohkem

Kuigi kõrvaltvaatajana tundub, et väga palju Kodila lasteaiarühma toitlustamiseks Alu lasteaia-algkooli personal pingutama ei pea, on majandusjuhataja sõnul iga liigutus koka jaoks töö. „Ta peab oma aega arvestama.“ Igal hommikul helistavad Kodila lasteaiarühma õpetaja ja Alu kooli majandusjuhataja, et teada saada kohal olevate laste arvu. „Hommikuse pudru saadame eelmise päeva laste arvu põhjal, aga alati väikese varuga. Kui peaks üle jääma, siis lihtsalt jääb üle,“ selgitab Jairus. Täpselt samamoodi käib asi Alu lastega.
„Eks see tuli meile, ausalt öeldes, küllaltki üllatusena,“ kommenteerib Jairus Kodila lasteaiarühma toitlustamist Alu koolist. Lisaülesannete kõrval on ka vastutus lasteaial-algkoolil uue kohustuse võrra suurenenud. „Keegi seda ei kompenseeri, vähemalt praegu mitte,“ tõdeb direktor. Alternatiivset lahendust aga kummagi hinnangul ei ole. „See on ainulahendus. Kodilal on köök veel suurem ja võimsam kui meil. See on väga suur energiakulu ja rahakulu on vallale väga suur,“ räägib Jairus.
Me sõidame Volmeri, Riisalu ja Jairusega Kodilasse kaasa. Seal ollakse juba toidu saabumiseks valmis. Õpetaja abi, kes varem töötas kokana, valmistab meie kohale jõudes parasjagu ruumi söömiseks ette. Kodila lasteaiarühm ei söö hoones asuvas sööklas, vaid ühes klassiruumis, mida on pisut kohandatud. Sinna on toodud kööginurk koos kraanikausi, nõudepesumasina ja mikrolaineahjuga.
Toidu saabudes tõstab õpetaja abi toidu kaussidesse ja täidab ühe seirelehe. Kui tal peaks tekkima kahtlus, et toit ei ole piisavalt soe, võib ta selle temperatuuri kraadida ning toitu vajadusel mikrolaineahjus soojendada. Õpetaja abi sõnul siiani seda vaja pole olnud.
Söömine algab Kodilas kell 12.15. Kodila lasteaiarühma nimekirjas on viisteist last, kellest tol päeval on kohal üksteist. Tegemist on liitrühmaga, mis tähendab, et lapsed on eri vanuses.
Kui ma küsin õpetaja abi käest, kui keeruline tal niimoodi toimetada on, vastab ta: „Mida rohkem lapsi, seda raskem on. Muidu ei ole väga viga, aga söögituba on teisel pool koolimaja. Pean minema ja ütlema, et hakake nüüd tulema.“ Õpetaja abi hinnangul oleks küll parem, kui toit tehakse koha peal, aga ta on aru saanud, et see ei ole reaalne. „Sain aru küll nüüd, kui selgitati.“ Endise kokana hindab ka tema pakutava toidu kvaliteedi heaks. „Toit on väga maitsev,“ ütleb ta.

Raha ühel pool, lapsed teisel

Rapla maakonna tervise­edenduse spetsialist ja Rapla vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni esimees oli üks nendest valla esindajatest, kes käis Alus ja Kodilas toitlustamisega tutvumas. „Mina olen see, kes on ühisköökidevastane, aga tõepoolest kümnele lapsele kokka palgata ei ole mõtet. Kodilas on suur ja hea köök, aga juba selle kütmine on liiga kulukas. Me ei räägi, et teeme viiesajale lapsele ühise köögi. Sajale lapsele teed ikka koha peal, ka juba võib-olla kakskümmend last vääriks oma kööki. Sellisel juhul on see kokale hea koormus ja toidu tegemine on majas sees orgaaniline tegevus.
Transpordil toidukvaliteet ei lange. Küsimus on toidukultuuris. Kui on suurtes kogustes vedamine, siis on jama, aga Kodilasse viiakse kaks väikest termost,“ ütleb ta.
Laasneri sõnul tulevad nüüd seoses toitlustamiskorralduse muutumisega Kodilas välja ka muud probleemid. „Kodila inimesed ütlevad, et nendega pole arutatud. Minu meelest ei ole kuskil rohkem arutatud kui Kodilas. Kui Kodila kogukond ei hakka iseennast liigutama, siis sealt kaobki kõik ära.“ Lapsevanemad on muret tundnud ka õpetaja abi tööülesannete pärast, et kuivõrd saab ta toiduga tegelemise kõrvalt vähem lastega tegeleda, kuid Laasneri sõnul toimub toidu ettepanemine igas lasteaias ühtemoodi ja seda teeb igal pool õpetaja abi.
Varasemates vestlustes on mitmed asjaosalised näinud Kodila endise koolimaja seisma jäänud köögile lahendusena, et seda hakkaks kasutama toitlustamisega tegelev catering-ettevõte, kes saaks oma muude tellimuste kõrval valmistada toidu ka näiteks lasteaiarühmale. Seda mõtet väljendavad nii Alu kooli majandusjuhataja kui ka maakonna tervisedenduse spetsialist ka sel korral ning muul moel tagasiteed päris oma köögis valmistatud toiduni keegi asjaosalistest Kodila puhul ei näe.
Ainult lapsevanemad, kelle lapsed Kodila lasteaiarühmas käivad, on veel seda meelt, et kui omal köök olemas, ei peaks toitu mujalt tooma. Anonüümseks jääda soovinud lapsevanem, kelle laps Kodila lasteaiarühmas käib, ütleb, et lapsevanematele põhimõtteliselt ei meeldi see, et toitu mujalt tuuakse ja seda niimoodi solgutatakse. Samuti räägib ta, et õpetajad on öelnud, et õpetaja abil jääb toiduga tegeledes vähe aega, et aidata teisi õpetajaid. Ollakse murelikud ka majandusjuhataja töökoormuse pärast, kes lisaks toidu transportimisele veab lapsi ning lükkab lahti näiteks teed. Lapsevanema sõnul käidi Rap­la vallavalitsuses palumas Kodila lasteaiarühma abikäsi, kuid selle peale öeldi, et saate, aga siis kärbitakse õpetajate palkasid. Seda lapsevanemad loomulikult ei soovi.
„Lapsevanematega on ilmselt vähe räägitud. Detaile ei ole arutatud,“ ütleb lapsevanem. Suhtlemistasandil on murekohti mitmeid. Ilmnenud on palju väikeseid asju, millega on tekkinud probleeme ja see tekitab nii lapsevanemate kui ka õpetajate seas segadust. „Inimesi ärritab, et maal lähevad kõik need asjad läbi, mis Raplas ei läheks. Öeldakse, et mis te virisete. Kõik on rahas kinni. Raha on üks pool ja teine pool on laste tervis,“ on lapsevanem nördinud.

Toitlustus on lasteaedades erinev

Uurisime ka mõnest teisest Rapla maakonna lasteaiast, kuidas on neil toitlustamine korraldatud ja kui rahul nad sellega on. Oma küsimused edastasime kahele Märjamaa lasteaiale, kolmele Kohila lasteaiale ning Valtu, Kehtna ja Eidapere lasteaiale. Vastavalt laekunud vastustele saame anda põgusa ülevaate toitlustamisest maakonna eri lasteaedades.
Valtu lasteaias Pesapuu kasutatakse laste toitlustamiseks teenusepakkuja Baltic Restaurants Estonia AS teenust. „Toidu valmistavad nende palgatud kokk ja abitööline. Toit valmistatakse lasteaia köögis, kolm korda päevas. Meie juurest saab toidu ka Valtu põhikool. Toit transporditakse konteinerites kooli ja jaotatakse kahel söögivahetunnil lastele,“ ütleb lasteaia direktor Urve Läll. Valtu lasteaias saab iga päev süüa keskmiselt 40-45 last ja kooli viiakse lõunasöök 130-138 lapsele. Direktori sõnul ollakse praeguse toitlustamisteenusega rahul ning soovitakse jätkata koostööd teenusepakkujaga ka edaspidi.
Kehtna lasteaed Siller toitlustab oma köögis valminud toiduga ka Kehtna põhikooli, kuid toidu valmistavad lasteaia oma kokad. Mingi aeg prooviti ka ettevõtte teenust kasutada, kuid see variant lasteaia direktori Katrin Velleste sõnul ei sobinud. „Ei olnud paindlik,“ ütleb ta. Kehtna lasteaia harurühmades Lelles ja Inglistel on kodused köögid ning toit valmib kohapeal. Velleste sõnul oli küll alguses toitlustamise korralduse suhtes nurinaid, kuid hetkel on kõik rahul.
Eidapere lasteaeda Kukupai toitlustab aga Eidapere kooli köök. Lasteaia direktor Helmi Doktorov ütleb, et on toitlustamisega väga rahul. „Lasteaia soovidega menüü koostamisel püütakse võimalusel alati arvestada. Menüü on mitmekesine, toitev, maitsev, tasakaalustatud, laste vajadustele vastav ja lapsevanematele kirjapildis hästi lahti kirjutatud. Toitu valmistatakse korralikust toorainest, ei kasutata poolfabrikaate. Lapsed saavad vahepalaks värskeid puu- ja köögivilju, prae kõrvale alati toorsalatit ning küpsetised valmistatakse ise.“
Märjamaa lasteaial Pillerpall on oma köök ja kokad, kes valmistavad kõike, „kotletist koogini“, kohapeal. Keskmiselt toidetakse päevas kuni 80 last. Koos personaliga on kokku iga päev sööjaid aga umbkaudu sada. Oma toitlustamise korraldusega on lasteaia direktori Ene Mätase sõnul rahul nii lasteaia personal, lapsevanemad kui ka lapsed. „Tagasiside lapsevanematelt ja lastelt on hea. Viiepallisüsteemis on see olnud 4,5. Ise saame ka alati kõhu täis.“

 

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused