9.4 C
Rapla
Laupäev, 1 okt. 2022
spot_imgspot_img

Õunaaia krundid lähevad müüki, ehitama veel ei hakata

Mariliis Vest.

Raplamaa Sõnumitega võttis ühendust Rapla Arendus OÜ esindaja, kes soovis esitada oma seisukoha 23. augustil lehes ilmunud loole „Rätsepa tee õunaaia uusarendus on külmutatud“.

Sissejuhatuseks meenutame, et 16. augustil kirjutas Raplamaa Sõnumid, kuidas ja mis põhjustel ühe Rapla vallavolikogu liikme, Tiit Tammsaare kodutee (Rätsepa tee Raka külas) sai mustkatte alla. Järgmises numbris ilmus järjelugu, milles kontrolliti sama volikogu liikme väidet, et selle teelõigu ääres on kuusteist vaba krunti, kuhu oodatakse inimesi ja mida hakkab kohe-kohe ettevõte Arca Nova OÜ välja arendama. Viimase esindaja Marek Jallai oli sellise väite peale imestunud. „Meile pole ühtegi ettepanekut ega hinnapakkumist tehtud,“ seisis loos.
Samas loos andis kommentaari veel aastatuhande algul kruntide arenduse taga olnud Karl Lister, kes ütles, et kogu arendus on külmutatud ning lootust krunte müüa ei ole. Samuti leidis Lister, et Rätsepa tee mustkatte alla saamine puudutas konkreetselt vaid 60 meetri ulatuses krunte, mistõttu see neile lisaväärtust ei anna.
Edasi jõudis toimetuseni Tammsaare väide, et osaühing Rapla Arendus hakkab kohe kruntidel aktiivselt tegutsema. Osaühingu esindaja Siim Markus võttiski seejärel toimetusega ühendust ja ütles kindlameelselt, et tõepoolest hakatakse sealsete kruntide arendamisega tegelema. Markus selgitas, et nad ei olnud rahul Listeri kommentaariga. Ta leiab, et Listeri kui kruntide endise omaniku arvamused arenduse kohta olid ebaviisakad.
„See ei ole väga tema arvata,“ leidis Markus. „Tema ütles, et seal on 60 meetrit seda teed, aga tegelikult on 480 meetrit meie kruntidega piirnevat teed kokku, millel kaob tolm ära. Meie oleme väga rahul ja eelmine nädal tegime otsuse, et paneme need krundid nüüd ka müüki ning nad peaksid juba müügis olema,“ lisas ta.
Ta arvab, et mustkattega tee võib tuua kruntidele huvilisi. „Esialgu paneme krundid müüki ja vaatame, kuidas huvi on. Kui huvi ei ole, siis kaalusime ka seda, et hakkame maja kaupa edasi arendama,“ ütles Markus ning lisas, et mustkattega tee elavdas nende mõtet kindlasti. Markus prognoosib, et huvi kruntide vastu võib tekkida, sest tolm oli varem seal piirkonnas suur mure. Sügisel kruntide müümist peab mees küll ajastuselt kehvaks, kuid kui kevadel maalapid müüdud ei ole, hakatakse igaljuhul aktiivsemalt edasi mõtlema ja asjaga tegelema. „Kas ta nüüd sellist muutust toob, et homne päev on meil kõik krundid müüdud, see on muidugi teine küsimus, aga meie huvi ta äratas igatahes, et võiks sellega tegeleda,“ kommenteeris Markus.
Teisipäeval tööpäeva lõpul uurisime kinnisvaraportaalides kv.ee ning city24, kui palju on sealse piirkonna krunte müügis. Esimeses neist oli vaid üks Oela küla Rätsepa tee krunt, teisel viis krunti, millest kaks Rätsepa teel ja kolm Suislepa teel. Maakler Oliver Kulla kinnitas, et kuigi praegu pole veel kõik krundid kinnisvaraportaalidesse üles jõudnud, tehakse seda õige pea.

Ehitamisprotsess võtaks aega
Kuigi Rapla Arendus OÜ-l pole veel plaanis kruntidele maju ehitama hakata, uurisime Rapla vallast, kui palju nemad teemaga kursis on. Rapla vallaarhitekti Cerly-Marko Järvela sõnul pole temale teadaolevalt mingeid taotlusi ehitamise osas laekunud. „Samas sahinaid olla vallamajas kuuldud küll,“ lisas ta. Järvela selgitas, et praegu kehtiva planeerimisseaduse järgi võib detailplaneeringu olemasolul kohe projekteerima hakata ja omavalitsusele esitataksegi alles ehitusloa taotlus, kui ehitusprojekt on valmis. Pelgalt asjaolu, et temani midagi konkreetset jõudnud ei ole, ei pruugi tähendada, et arendaja seal mingeid ettevalmistusi ei teeks.
Veel lisas vallaarhitekt, et kooskõlastamiste ja koostööga on praeguse ehitusseadustiku järgi nii, et suure hulga tööd võib arendaja ära teha ilma omavalitsust asjasse pühendamata, näiteks koostöös kinnistuomanike ja võrguvaldajatega. Sellised juhtumid praktikas on aga tema sõnul harvad. Ehitusloa menetlus iseenesest võtab aega kuni kuu, ütles Järvela. Selle sisse mahub enamasti ka kooskõlastamine. Keerulisematel juhtudel võib kooskõlastuse venimine menetluse lõpptähtaega nihutama hakata.
Järvela sõnul on ehitusprojektil kolm erinevat staadiumi: esmalt koostatakse eelprojekt, mille alusel antakse ehitusluba, seejärel tehakse põhiprojekt, mis on juba täpsem ja mille alusel viiakse enamasti läbi ehituse hange, ning lõpuks tööprojekt, mille alusel toimub reaalne ehitamine. „Kui omavalitsus annab ehitusloa eelprojektile, siis eelprojektist ehitamiseni kulub harilikult ikka mitu head kuud projekteerimist. Samas ei keela seadus korraga kogu projekti valmis tegemast ning ehitusloa taotlust kasvõi tööprojekti alusel esitama,“ selgitas Järvela.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised