2.2 C
Rapla
Teisipäev, 16 apr. 2024
RSNoorsootöö projektiga loodetakse jõuda võimalikult paljude noorteni

Noorsootöö projektiga loodetakse jõuda võimalikult paljude noorteni

Mariliis Vest.

Raplamaal on käimas mahukas noorsootöö projekt, mille raames on kaks valda saanud noortekeskused ning noorsootöötajad. Programmiga kaasnevatest võimalustest rääkis selle koordinaator Artur Ojasalu.

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) viib Eestis, k.a Rap­lamaal, ellu Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“. Ojasalu sõnul saab tõrjutusriski mõistet lahti mõtestada mitmeti. Nii kuuluvad sinna alla ka maapiirkonna noored, kellel väikestes külades pole palju võimalusi tegevuseks ja noorsootööst osa saamiseks.
Projekt sai alguse eelmise aasta kevadel. Peaeesmärgid on viia noorsootöö uute noorteni, pakkuda neile võimalusi, mida varem pole olnud, kaasata vanema vanuserühma noori ning programmi tulemina peaks noorsootöö ühel või teisel moel jõudma võimalikult paljude maakonna noorteni.
Raplamaal on projekti toimimiseks moodustatud koostöögrupp, kuhu kuuluvad Rapla, Kehtna, Raikküla, Järvakandi, Juuru, Kaiu, Käru ning Pärnumaalt Vändra alev. Ojasalu sõnul on tegemist täiesti uudse kontseptsiooniga. Kõik valdade noorsootöötajad võeti kokku suure laua taha, neid koolitati ning pandi ühtemoodi mõtlema. Seejärel viis iga omavalitsus läbi noorsootöö sise- ja välishindamise, millega selgusid ühe või teise KOV-i nõrkused ja tugevused. Küsitleti ka noori, et välja selgitada, millest puudust tuntakse.
Andmete kokkulöömisel selgus, et projektist osa saavate valdade noortest saab noorsootööst osa 37% (7-26-aastased). Üüratult väikseks Ojasalu seda numbrit ei pea, sest reaalsus on tema sõnul see, et 16-aastased ja vanemad noored ei ole enam klassikalised huviringides käijad. Sihttase programmi lõpuks on aga 52%.

Toimitakse tegevuskava alusel

Kevadisel kokkusaamisel panid noorsootöötajad kokku tegevuskava, rääkis koordinaator. Suure puudusena toodi siis välja KOV-ides noorsootöötajate puudumine. Tänu projektile on endale noortekeskuse ja noorsootöötaja saanud Kaiu ja Juuru vald. Teistes valdades on saadud võimalus palgata juurde veel üks poole kohaga töötaja. Lisaks noorsootöötajate palgafondile saadi ressursse transpordi korraldamiseks. See tähendab, et iga maakonna noore jaoks garanteeritakse transport üritusele jõudmiseks.
Kokkupandud tegevuskavas on rida üritusi. Spordiürituste sarja käigus soetati valdadesse airsoft-relvade komplekt. Ojasalu sõnul on tegemist väga seiklusliku tegevusega, mis läheb sõltumata vanusest peale igale noorele. Sama sarja raames käidi Vändras kanuutamas, orienteerumas ja aaretejahti pidamas.
KOV-ide tehtud küsitlusest selgus, et noored tunnevad puudust tehnikaringidest. Igas vallas hakkab see nüüd kord kvartalis toimuma. Alustab ka meediaring, mille tarbeks soetatakse vajalikud seadmed ning kutsutakse kohale oma ala spetsialistid. Ojasalu sõnul on kogu Youtube’i maailm ja üleüldine nuti- ja virtuaalmaailm noorte seas väga populaarne. Nii on ka õhus idee luua professionaal­ne Raplamaa noortekanal, mida saaks hiljem kasutada informatsiooni levitamiseks. „Noorsootöös toimib noorelt noortele kontseptsioon hästi,“ selgitas Ojasalu.
Tegevuskavas on veel heli- ja valgustehnika õpe ja praktika, mida võivad noored Ojasalu sõnul rakendada näiteks kohalikel kultuurimaja üritustel. Tegevusi korraldatakse ka ettevõtluse valdkonnas ja poliitikahuvilistele noortele.
Järgmise aasta sügisel on Kehtnas plaanis korraldada sama projekti raames digifest, kuhu põimitakse mängumaailma, IT-valdkonda, ettevõtlust, robootikat ja võib-olla ka droone. Järgmisel suvel plaanitakse veel aktiivsete noorte suvekooli, mis on mõeldud eelkõige kogemuste vahetamiseks, üksteiselt õppimiseks ja üksteise tunnustamiseks.
Kogu projekti üritustel kehtib Ojasalu sõnul üldjuhul reegel: kes ees, see mees. Ühtegi noort üritustelt ära ei aeta, kuid kohtade arv on mõnel juhul piiratud. Programm kestab kuni 2018. aasta detsembrini.
Rapla maakonnale eraldati projekti käigus rohkem kui 200 000 eurot. Koordinaatori sõnul on märkimisväärne, et kohalikel omavalitsustel otsest omaosalust projektis pole ning valla eelarvest raha ei kulu. Kui ühele või teisele noorele mõni tegevus või üritus silma-kõrva jäi, tasuks informatsiooni küsida oma noorsootöötajalt, ütles Ojasalu.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare