Valimiste eel on Raplamaa Sõnumitel soov korraldada neli vestlusringi, lähtudes neljast omavalitsusest, mis pärast 15. oktoobri valimisi tekivad. Esimesena said sõna Kohila vallas kandideerivad Priidu Rõõmus (EKRE), Marika Jahilo ja Hillar Kalmet (Parem Kohila) ning Andrus Saare (IRL). Avatud Kohila esindaja kahjuks ei osalenud.
Inge Põlma, Tõnis Tõnisson
Tutvustage põgusalt ennast ja oma nimekirja.
Rõõmus: Olen küll korra öelnud, et enam ei kandideeri, aga olen väga palju vestelnud inimestega, kes on öelnud, et tahaks EKRE poolt hääle anda. Siis leidsingi, et pean kandideerima, et saaksime nimekirja kokku ja rahval oleks võimalik hääletada EKRE eest. Meid on ainult kaheksa, kui meist 2-3 saaks volikokku, oleks väga hästi. Nimekirjas kolm on niisugused inimesed, keda rohkem tuntakse, ülejäänud on noored. Aga võib-olla on nemad just noorte hulgas tuntud. Eesmärk on, et EKRE poolt oleks Kohilas võimalik hääletada.
Saare: Meie nimekiri on seekord kõige pikem, 35 nime. On väga erinevate elualade inimesi ja terve vald külade viisi on kaetud. Loodan, et igast kandist ka inimesed volikogusse saavad. Naisi-mehi on pooleks, nii et oleme igapidi püüdnud oma nimekirjas tasakaalu saavutada. Loodame valimised võita ja oma programmi ellu viia. Meil on väga tugev nimekiri.
Jahilo: Meil on nimekirjas 30 inimest, kes koondunud ühise platvormi järgi. Meie platvormiks on sellised pehmed väärtused, mis võiksid inimesi ühendada: hoolivus, innovaatilisus ja kaasatus. Me tahaksime, et Kohila oleks õnnelike inimeste vald. See annaks ühtlasi võimaluse, et iga inimene oleks aktiivsem. Tahaksime, et kõik inimesed, kes Kohila vallas elavad, näitaksid üles suuremat kodanikuaktiivsust, julgustame neid panustama ise rohkem valda.
Neidsamu isikuomadusi näeme ka meie nimekirja inimestes. Päris palju on noori, tegusaid, ettevõtlikke inimesi. Selline vahva visioonitundega kamp, ütleksin. Kuigi nimekiri on võrdlemisi napi ajaga kokku pandud, on see toimunud väga vahva energiaga. Kõik tahavad panustada, nii et on olemas juba tiim. Tahaksime Kohilasse lisada rohkem hoogu. Arvame, et vallavalitsus on teinud siiani kõike hästi, aga võib-olla võiks tegutseda suurema hooga ja innovaatilisemalt. Võiks olla rohkem moodsaid lahendusi, moodsaid mõtteid. Me tunneme, et see on Kohilas tegemata praegu.
See on täiesti uus valimisliit, mis ei tugine ühelegi eelmisele liidule?
Kalmet: Kunagi oli Kohilas samanimeline nimekiri, algatajaiks olid Riho Pihlapuu ja Jaan Heinsalu. Nemad on kahjuks meie hulgast lahkunud.
Jahilo: Inna [Laanmets] on järjepidevuse hoidja.
Kes teie nimekirja esinumber on?
Kalmet: Põhimõtteliselt on Marika Jahilo andnud nõusoleku seda seltskonda juhtida, teistel pole ambitsiooni olnud.
Milline on teie nägemus, missuguseks peaks Kohila piirkond kujunema? Kas näete koostöövõimalust?
Rõõmus: Ma saan aru, et iga suurema asja algatamine ja finantseerimine võtab aega, aga üks asi, mida tuleks teha, on gümnaasiumi laiendamine. Teine asi on see, et meil ei ole rahvamaja. Põline rahvamaja põles maha 1981 ja sellest ajast saadik me ainult räägime ja mitte kuskile ei jõua. Meil on väga uhke staadion, suur spordisaal. Meil on võrkpalliklubi, kes on mitmekordsed Eesti meistrid. Tase on täiesti olemas.
Mina olen seda meelt, et peaksime selles osas tegema koostööd, et kõigepealt saaks gümnaasiumi laiendusega ühele poole. Kooliõpilaste arv on tohutult kasvanud. Ma mäletan, kui Saku tegi koolile juurdeehituse, siis tuli välja, et see oli juba väike, kui valmis sai.
Olen seda meelt, et rahvamaja saaks sellise lahenduse: kui gümnaasium on valmis, siis ülemine saal laieneks õue ossa, paarsada inimest mahuks juurde. Rahvamaja töötajatele, kes hakkaksid asja edendama, tuleks lisaks saalile ehitada tööruumid. Suurt saali on vaja, sest rahvatants on ka arenenud ja nemad tahavad tihtipeale suuri pindu, kus koos harjutada. Teine asi on need hästi suured kontserdid, mida Anneliis Kõiv on organiseerinud ja mis tihtipeale ei mahu saali ära. Kas hiljem eraldi rahvamaja teha, on omaette küsimus.
Saar: Siit oskan ainult edasi minna, sest arvan, et Kohila inimesed on kahe käega selle poolt, et tuleb rahvamaja. Vaevalt et meie erakonnalt siin vastuseisu on. Küsimus on ainult selles, et leiaks lahendused ja saaks edasi liikuda. Selliseid projekte oleks veel, kasvõi ujula. Kui me kõik üheskoos neid võimalusi leiaksime, oleks see koht, kus tegutseda.
Meie meeskond on kokku pannud programmi, mis koosneb 52 punktist. Kui midagi olulisemat välja tuua, siis meie jaoks oli, on ja jääb esimeseks punktiks haridus. Tipp on gümnaasium ja vundament on alusharidus, lasteaiad. Sinna vahele jääb huviharidus – muusika, sport jne. Kohila on ka finantsilise poole pealt püüdnud hoida seda, et pedagoogid oleks nii koolis kui ka lasteaias tasustatud üle keskmise ja sellest peame hammastega kinni hoidma. Investeeringud loomulikult sinna juurde. Algklassidemaja tuleb, edasi tuleks liikuda gümnaasiumiosa renoveerimisega. See nimekiri on pikk.
Teine punkt on taristu, see osa, mis puudutab inimeste igapäevaseid liikumisteid: kõnniteed, kergteed alevis ja alevike vahel. Täna teame, et Kohila-Hageri-Sutlema kergtee tuleb, aga käivad ka ettevalmistused, et lõpuks Prillimäe ja Salutaguse inimesed saaksid kergtee. Väga suured summad lähevad järgmises tsüklis tänavavalgustuse peale.
Kolmandana märgin Aespa-Vilivere veeprojekti. Rahaliselt on investeeringumaht 20 miljonit, millega see piirkond saab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni. See on ka keskkonnaprojekt. Sinna läheb nii raha-, ametnike kui ka tööressurssi järgmisel neljal aastal.
Rõõmus: See veevärk on sisuliselt juba töös.
Saare: Otsust veel ei ole, aga on teada, et otsus tuleb.
Jahilo: Me võime juba koostööd teha. Ka meie oleme väga oluliseks pidanud Kohila gümnaasiumit ehk haridust. Seisame kindlalt selle eest, et gümnaasiumiaste Kohilas säiliks. Näeme seda tõmbekeskusena, et meile tuleks toredaid uusi inimesi Kohilasse elama.
Te ei usalda sündivat riigigümnaasiumit Raplas?
Saare: See ei ole meile.
Rõõmus: Selle piirkond on juba niigi suur.
Kalmet: Ega me ei usalda küll! See on jama, et riik teeb mõnedele omavalitsustele kingituse ja annab tasuta gümnaasiumid üle, aga teised peavad punnima nii kuis jaksavad, et seda asja arendada. See on täielik ebavõrdsus!
Jahilo: Kohila rahva jaoks on tõmbekeskus ikkagi Tallinn. Väga palju Kohila inimesi töötab Tallinnas, trajektoor jääb kõik sinnapoole. Aespa külaga on meil sama probleem, nad tahavad lastehoidu, aga mitte Kohilasse. Nemad sõidavad Saku poole. Sellepärast ei ole Rapla gümnaasium Kohila laste jaoks lahendus.
Samuti toetame eraalgatusi nagu mõisakool või plaanime ka paari lastehoiuteenust. Julgustame eraalgatuslikke lastehoidusid, millelt vald saab osta teenust. Ei ole majanduslikult otstarbekas vallal ehitada, võib-olla saab teisiti lahendada.
Väga oluline on ka transport ja liikuvus. Mismoodi on vallas arendatud kergteed ja kuidas lapsed ja täiskasvanud saaksid liikuda: kergliiklusteed, teede korrastamine. Meie peame veel oluliseks elamuarendust. Kohilas ei ole aastaid kerkinud ühtegi kortermaja. Praegu kerkib Vabaduse 16 kortermaja, aga me näeme, et see on väga suur mure, sest inimestel ei ole füüsiliselt kohta, kuhu elama tulla. Vineeritehas tahaks töötajaid Kohilast saada, aga ei ole võimalik. Neid sõidutatakse kohale. Siin peaks olema palju aktiivsem ja minema ise otsima arendajaid, kes Eestis ehitavad, ja meelitama neid Kohilasse.
Saare: Uue üldplaneeringu koostamisel peab vaatama innovatiivseid võimalusi.
Jahilo: Ma saan aru, et vald on saanud tagasi ka hulga maad, millega on võimalus edasi tegutseda.
Rõõmus: Olen 15 aastat olnud maakler, mul on Urgel arendus, üle 40 krundi, aga ei osteta. Küsimus on selles, et ehitajad on nii ahned, et tahavad saada maksimaalset hinda, mille nad Tallinnas või Sakus tasku panevad. Aga Kohila hinnad ei ole veel sellised ja suured tegijad vaid läbi häda jõuavad siia.
Jahilo: Me ei ole Sakust ka nii kaugel ja võib-olla see hetk on kohe-kohe kätte jõudmas, kus Kohila Vilivere-Aespa külas elamine võrdub Rohuneemes elamisega.
Kalmet: Marika pidas eelkõige silmas korterelamuid. Eramuehituses on vallal suhteliselt raske kaasa rääkida, aga korterelamutega küll. See on ka Kohila müügitöö. Mina käin praegu uusi elamupiirkondi läbi, Tallinna ümber ehitatakse maju igale poole: soomülkasse, põldude vahele, lepikusse. Ei ole seal lasteaeda, kooli, busse, mitte midagi, aga inimesed ometi ostavad. Kõik on puhas automäng, kusjuures Kohilas on kõik need asjad olemas. See on ka reklaamitöö. Ei ole saladus, et kui Viliverre või Aespasse müüakse elamuid, siis öeldakse, et oleme Harju maakonnas. Oleme mõelnud ka seda, et võib-olla Kohila vallale on hoopis kasulik Raplast lahku lüüa ja minna Harjumaale, mis tähendab, et kinnisvarahinnad tõusevad kohe 20%.
Saare: See on järgmises volikogus mõtlemise koht. Lõpmatuseni ei saa olla ни рыба ни мясо. Kas liitume Raplaga või läheme Harjumaale. Ühel hetkel tuleb see otsus ära teha.
Jahilo: Meie valimisprogrammis on sees, et eelistame ajaloolist kuuluvust Harjumaa alla.
Rõõmus: Korterite osas ma natuke vaidleksin. Kortereid on vaja, aga see maja, mis kerkib, on eraalgatus ja eraraha. Ma ei poolda, et vald hakkaks ehitama.
Jahilo: Ma ei mõelnud munitsipaalkortereid, vaid seda, et vald saab teha müügitööd.
Kalmet: Kui vald istub, käes süles, siis ei tule midagi. Kunagi oli aeg, kui Kohilas oli ainult üks toidukauplus. Praegu mõned kauplused on, aga selleks, et need tuleksid, sai tohutult tööd teha, pakkumisi teha, läbirääkimisi pidada. Ilma ei tule midagi.
Saare: Ka riiklikud investeeringud ei tule niisama.
Jahilo: Me oleme mõelnud Kohila valda promoda riigisiseselt, otsida investoreid, ettevõtjaid meile elama, toimetama. Ja me tahame ehitada Kohilasse ujula ja spaa. Praegu ostetakse teenust, me veame lapsi Valtusse. Oleme uurinud, et Eestis on meist väiksemaid valdu, kes on väga edukalt ehitanud spaa. Kui me võrdleme spaad ja rahvamaja, siis rahvamaja ehitus on kallis ja see ei too hiljem mitte midagi sisse. Kui ehitad spaa või ujula, siis on ta hommikust kella 2-3ni koolitundide jaoks ja pärast kella kolme avatud kõikidele külastajatele. Eesti inimesed armastavad spaad. Pilet, 8-9 eurot, ja inimesed käivad spaas ja naudivad sauna.
Saare: Meil oli mingil ajal isegi selle jaoks eskiisprojekt tehtud. Kui oleks mingi võimalus… Ja elu on näidanud, et mingil uskumatul moel selline võimalus ka tekib, meil on sellist asja olnud. Ujula on kehtivas arengukavas olemas. On hea, kui tuleb uusi tegijaid juurde, kes näevad uue nurga alt, kellega seda koostöös teha. Koostööst on ennegi häid näiteid olnud.
Rõõmus: Ega meiegi ujulat ei vastusta, aga kui gümnaasiumgi saaks valmis ja rahvamaja esimese järgu.
Kalmet: Rõhk ei ole mitte spaal, vaid ikkagi ujulal. Spordihoone on täiesti üle koormatud, seal ei jätku aegasid, treenerid madistavad omavahel. Ujula sobib imikust raugani, võib-olla on seal paar mullivanni, aga põhirõhk on ikkagi ujulal kui sellisel. Kohilast jookseb jõgi läbi, aga inimesed ei oska ujuda, käivad kõrvalvaldades harjutamas.
Saare: Sa ei pea meile seda tõestama, aga kas sa mäletad, kui vineeritehas tuli ja olid päris tõsised läbirääkimised, kuidas seda energiat saaks rakendada ujulas? Me oleme valmis selle teema uuesti üles tõstma.
Kalmet: Rääkisin ühe vallavalitsuse töötajaga ujulast. Ta ütles, et ujula on kallis. Ma küsisin, kas sa oled uurinud, palju see maksab, ekspluatatsioonikulusid. Ei ole, aga on selline arvamus, et see on kallis. Me oleme kogu Eestis uurinud, kui palju ehitus maksis, kui palju on hooldamiskulud. See ei ole midagi müstilist. Ujula oma olemuselt on tehniliselt lihtne. Ta on tegelikult kergehitis.
Rõõmus: Kas sa Kalju Kaldaga oled rääkinud?
Kalmet: Mis me Valtust räägime, me räägime tänapäeva moodsast hoonest.
Rõõmus: Mida selle ülalpidamine kaasa toob?
Jahilo: Elvast ja Abja-Paluojast öeldi, et nad ei maksa midagi peale. Kõik majandab ennast ideaalselt ära.
Kalmet: Ujulakompleks saja saunaga maksis natuke üle miljoni euro. Praegu on ehitusbuum ja võib arvata, et hind on üleval, aga noh, millal seda ehitatakse…
Rõõmus: Saja saunaga?
Kalmet: See oli piltlikult öeldud.
Saare: Fakt on see, et järgmise nelja aasta investeeringute kava järgi tuleb valda suurusjärgus 34 miljonit. Ca 10 miljonit paneb omavalitsus ise juurde. See on väga kõva töömaht, usun, et see nõuab vallavalitsuselt rohkem, kui täna valmis ollakse. Seda poolt peab tugevdama, et saaksime kõigist investeeringutest seda, mida tahame. Seda pole mõtet ära lörtsida.
Jahilo: Mis on kehvasti, on see, et me lapime liiga palju vanu asju. Vooderdame perearstikeskust….
Saare: See oli eraldi projekt ja selleks saadi euroraha.
Kalmet: Me teame seda küll, aga maksumus on selline, et selle eest oleks saanud uue, kaasaegse soojapidava maja teha. Vana lappides seda päriselt ikka ei saa, mida tänapäeval ehitatakse.
Saare: Täiesti nõus. Oleme ka varem arutanud, et kas tasub Kohila vanu maju lappida. Aga alati on välja tulnud, et kui me neid ei lapi, on see lõpuks nagu vanainimese suu, kus on pooled hambad puudu. Sellepärast peame keskust hoidma korras, et meil ei oleks lõpuks mingid varemed ja klaasist uhked hooned.
Jahilo: Ühisosa näen selles, et kõik me leiame, et Kohilas oleks vaja ehitada ja lahendada asju moodsamal viisil. Me tahame, et vald kasvaks, aga kiiremini.
Saare: Kasvabki, igal aastal läheb kooli kuskil 100 last, kui mõisakool juurde võtta, siis üle saja.
Kalmet: Eks viimastel aastatel on vana rasva peal liugu lastud. Kümme aastat tagasi oli Kohila Rapla maakonnas päris kõva tegija, aga praegu on minu hinnangul asi natuke soikunud. Rapla on pikkade sammudega mööda läinud. Kui nüüd vaadata, kui palju inimesi, raha ja potentsiaali juurde tuleb, on Raplal väga head võimalused hoogsamalt edasi minna.
Rõõmus: Raplale tuleb ääremaad ka palju juurde. Ja see on juba kriitiline punkt teisel pool Raplat, kas minna Tallinnasse tööle või mitte. Meie eelis on igal juhul olemas.
Saare: Rapla on maakonnakeskus ja jumalale tänu, et midagi on hakanud Raplas ka liikuma. Ausalt öeldes jookseks tagamaa puhta tühjaks, kui Rapla ei kerkiks. Kohila elab oma geograafilise asendi tõttu ikka hästi. Aga mul on Rapla üle hea meel.
Kalmet: Ühel kaardil viimati oli näidatud arengupotentsiaali ja raha ning Kohila vald oli paraku Rapla maakonnas ainukesena tumedamat, Tallinna ümbruse värvi.
Jahilo: Elukeskkonna parandamine on oluline punkt, sest Kohila on elamise koht. Tööstust ja ettevõtteid on ka päris palju muidugi.
Saare: Praegune valitsus on ette valmistanud mitmeid projekte. Euroopa fondid avanevad hiljem ja väga palju on olnud sahtlisse tegemist, et õigel hetkel oleks kõik olemas. Näiteks Prillimäe-Salutaguse kergtee. Praegu me ei tea, kas seda saab, aga projekt tuleb ära teha ja inimestelt maad osta. Ühesõnaga, palju on ka sellist tööd, mida kohe ei ole näha.
Jahilo: Kohilas võiks elavdada ka kultuurielu. Näeme küll, et rahvamaja ehitus on väga kallis, tahaksime enne teha ujula ja gümnaasiumi korda ja mitmed olulised teed. Rahvamaja oleks natuke arhailine ettevõtmine, sest noorem põlvkond veedab aega teistmoodi. Tänapäeva 18-19-aastase jaoks sellist mõistet nagu rahvamaja ei eksisteeri. Ma saan aru, et rahvatants ja koorilaul, aga võib-olla õnnestub see lahendada koolisaaliga.
Küll aga tahaksime tuua Kohilasse juurde suveetendusi, korraldada tänavafestivale, võib-olla korraldada väikestele äridele small business saturday. Tuua siia maailmas väga levinud, väga vahvaid, suuresti kodanikualgatusel põhinevaid initsiatiive. Näeme, et seda meil ei ole. Kohila on natuke vanamoodne. Olen viimased viis aastat elanud Hollandis ja nägin ja lugesin väga palju, kuidas inimesed ise panustavad oma riiki. Meil on ikka nõukaaja mentaliteeti inimestel vahel, et riik tehku mulle seda või et vald andku seda, teist ja kolmandat. Ei ole nii. Palju rohkem panustavad inimesed ise, aga selleks et inimesi kaasata, peabki olema poliitiline tahe. Selle peale peab mõtlema ja seda peab korraldama.
Näiteks vabatahtlik töö. Meil on väga palju vahvaid pensionäre, kes hea meelega lööksid kaasa haljastustöödes, et Kohila oleks väike ilus linn nagu Hollandis. Isetekkeliselt see toimibki, aga kui sellele vunki juurde anda, asja koordineerida, saaksime palju toredaid algatusi teha, mis tõstaksid inimeste elukvaliteeti. Neid saab teha väga lihtsate vahenditega.
Toon näiteks Taani projekti, kuidas liikumispuudega vanainimesi viiakse jalgrattaga sõitma. On sellised 5000 eurot maksvad kolme rattaga jalgrattad, millele võiks kaks Hageri hooldekodu inimest peale istuda. Noor terve inimene nagu Hillar [Kalmet] läheb ja väntab näiteks 5 km Hageri kergteel.
Me räägime, et ei ole raha, aga ei ole üldse raske tuua hooldekodu inimesi korraks välja. Mina tahaksin tuua Kohila valda sellist ärksat mõtlemist. Ei ole nii, et kõike maksab riik, saame ise olla aktiivsemad. Aga selleks peab inimesi inspireerima. Taani ja Holland on rattasõiduriigid. Minul tekkis ka kohe mõte, et Kohilas on nii palju väga häid teid, ka väikseid teid. Miks me ei julgusta inimesi rohkem rattaga sõitma? Hädaldame, et gümnaasiumi juurde ei mahu autoga parkima, aga see on mõtteviisi küsimus. Toome lapsed autoga kooli, aga sõita on võib-olla ainult 1-1,5 km. Tuleks julgustada, et oleksime keskkonnasäästlikud, tervislikud.
Rõõmus: See on mentaliteedi küsimus. Tänapäeva noored juba näevad seda. Mina ütlen, et Pukamäe tee on kõige parem tee ja see saab õhtuti väga palju kasutust.
Saare: See on ühiskonna arengu küsimus, ega ta nipsust ei tule. Mingisugune elatustase peab olema saavutatud.
Jahilo: Arvan, et oleme just seal vahel ja nüüd tuleb anda boost ja suund. Mitte et igaüks peab saama Kohilas igale poole autoga sõita. Teemegi tänavafestivali nagu Euroopas, kus tänav pannakse autodele päevaks kinni, olgu kasvõi autovaba päev. Me saame kõiki neid võtteid rakendada, sest see lisab elu.
Saare: Omavalitsus peab looma eeldused, aga on inimesed, kes seda teevad. Väga hea!
Rõõmus: Algul olime armunud Hageri hooldekodusse, ja seal ongi loodud üksjagu tingimusi. Olen näinud seda Hollandi filmi hooldekodust, kus seal on tase! Aga selle taga on kindlasti palju raha, majanduslikud võimalused on palju suuremad.
Jahilo: Miks ei saa kool ja hooldekodu rohkem koostööd teha? Sotsiaalne kasvatus gümnaasiumiõpilastele. Miks ei võiks üks klass minna nädalas ja tund aega hoolekodus vanainimestega rääkida. Rääkimata lasteaialastest. Kohilas üks selline tore projekt oli jõulude ajal.
Saare: Eks see peabki projektipõhiselt pihta hakkama.
Jahilo: Miks ei ole Kohilas näiteks korralikku õllekat? Kuhu läheb näiteks Skype’i arendaja Tiit Paananen pärast tööd õlut jooma? (Saarele) Kuhu läks sinu füüsikust Ameerikas õppiv poeg?
Saare: Kas see õllekas on teie valimisloosung?
Jahilo: Ei, seda ei ole programmis. Ma räägin seda, mis teeks Kohilast parema elukeskkonna vibe’i mõttes, et meil oleks rohkem elu. Kohilas vaibub elu pärast 6-7 õhtul. Me korjasime oma nimekirjas olevatelt inimestelt infot, mis võiks olla Kohilas paremini. Sealt tuli välja, et Kohilas ei toimu midagi, kuskile ei ole minna. Ja kui mõtlema hakata, siis tõepoolest. Ma ise olen elanud väga palju Tallinnas, Kohilas on olnud maakodu. Ja ongi, õhtul istume abikaasaga kahekesi kodus. Miks ei võiks olla mõni vahva koht, kuhu õhtul minna.
Rõõmus: Te olete nii palju välismaal elanud.
Saare: Kui mitmel suvisel kultuurüritusel te Kohilas osalesite? Mina pean küll tuhka pähe raputama. Öelda, et ma käisin need üritused läbi ja mulle jäi väheks…
Jahilo: Ma olen nõus, et üritusi tegelikult on. Tohisoo kurdabki, et käib sama seltskond ja seda ei ole piisavalt.
Rõõmus: Ja söögikohti on ka palju.
Jahilo: On. Harakapesa on väga õigesse kohta tekkinud, see tegutseb väga hästi ja panustab meie kõigi elukvaliteeti.
Rõõmus: Kui Eifel, vana kohvik keset alevit, hakkas hästi tööle, on Harakapesa juba hädas natuke. Eifel pakub lõunasuppi ja hommikuputru küllaltki odavalt. Paljud, kes tööle tulevad, käivad seal. Aga konkurents on hea.
Jahilo: Pole hullu, meile tuleb iga aasta 500 inimest elama. Rohkem elu ja melu. Maailmas on väga populaarne jagamismajandus. Ma ei tea, kas Kohilas on ühtegi Airbnb’d. Või Uber, autojagamine. Tallinnas on see väga popp, väga tore äpp on välja töötatud. Kui sellega liituda, siis vaatad, et mina lähen hommikul Urge külas last Kohilasse kooli viima, aga saan teise lapse sealt ka peale võtta. Jaa, see maksab natuke, aga mitte viis eurot. Võib-olla see maksab ühe euro, võib-olla 70 senti. Ka selliste lahenduste tutvustamine ja siiatoomine.
Saare: Eks need tekivad seal, kus on mingi puudujääk.
Jahilo: Koolibussiga ongi probleem.
Kalmet: Septembri alguses peavad bussid alles paika loksuma.
Saare: Kui sa tead, et bussi ei ole ega tule, siis saab lahenduse naabritega koostöös.
Jahilo: Just. Aga lahenduste paljusust võiks soovitada, vaadata maailma parimaid praktikaid. See on see, mis paneb inimestel silmad särama. Infrastruktuuri saame ehitada täpselt niipalju, kui ressurssi on. Seal on küsimus, kuidas seda kõige mõistlikumalt lahendada.
Eelmistel ja üle-eelmistel valimistel tuli umbes samalaadsete innovaatiliste ettepanekutega välja valimisliit Minu Kohila, aga sellest ei tulnud…
Jahilo: IRL ei võtnud neid punti.
Saare: Ma ei usu, head ideed ei kao kuskile. Ametikohad jaotatakse ikka vastavalt sellele, kuidas mandaadid jagunesid. Aga sellist asja, et mõnda head ideed ei arutata, pole kunagi olnud.
Kalmet: Kohila volikogu on ajalooliselt selline, et reeglina koalitsiooni ja opositsiooni ei eksisteeri. Reeglina ei lepita isegi kokku, kes kuidas hääletab. Igaüks hääletab oma südametunnistuse järgi.
Kuidas IRL tunneb ennast Kohilas? Te olete Kohilat juhtinud neli perioodi.
Saare: Ma arvan, et täiesti normaalselt. Häbenema ei pea. Kõik võimalused, mis on keskvõimu tasandil olnud, olen mina ära teinud. Tööd on tehtud igal tasandil. Heas mõttes on olnud rasvakihti. Kui on olnud Kohila rahva jaoks olulisi teemasid, on keskvõimu tasandil asju aetud ja on ka tulemusi olnud.
Ja te arvestate näiteks Parema Kohilaga?
Saare: Absoluutselt. Inimesi on ju nagunii vähe. Vaatasin, et seekord kandideerib päris tõsiselt vähe inimesi, 50 inimest kandideerib vähem. Mul on kahju, et erakondasid on ainult kaks. See on probleem. Palju parem oleks, kui oleks ka teised erakonnad pundis.
Kalmet: Minule oli üllatus, et Reform ei suutnud Kohilas välja tulla ja et Minu Kohila ei kandideeri. Nad vist väsisid ära, aga mina olin sellest tõsiselt üllatunud. Nad oleksid ikkagi võinud kandideerida, seal oli terve rida aktiivseid inimesi.
Minu Kohilal tekkis IRL-iga valimiste järel konflikt.
Saare: Konflikt tekkis pigem isikute tasandil.
Kalmet: Üle-eelmisel korral oli Minu Kohila koalitsioonis.
Kohila on kena armas elupaik.
Rõõmus: Kohila suured plussid on jõgi, ühistransport ja Tallinna lähedus.
Kalmet: Koolid ja lasteaiad ka. See ei ole midagi iseenesestmõistetavat, seda ei ole igal pool.
Kuidas te vaatate Aespa arendamisele?
Jahilo: Meie vaatame sellele väga positiivselt. Väga kiiresti kasvav piirkond.
Rõõmus: Väga raske küsimus. Potentsiaal on olemas, aga seal on väikesed krundid, pooleldi soo peale ehitatud. See 20 miljonit eurot, mis sinna tuleb, ei lahenda veel kõiki probleeme.
Saare: Kõik ei saa seal paremaks, aga järgmise tsükliga saab väga palju parendatud, rohkem kui siiamaani kokku.
Rõõmus: Sinna peaks ka lasteaia või kooli saama.
Saare: Meil on kirjas, et kui lasteaed kerkib seal oluliseks, siis tuleb see sinna ehitada.
Jahilo: Nemad tahaksid, et Saku vallaga teeksime koostööd. Võib-olla teemegi.
Saare: Potentsiaal on seal kõva. 1300 inimest võib suvel korrutada kolmega.
Lõpuks prognoosige, milline võiks tulla valimistulemus teie jaoks.
Jahilo: Meil on kõik väga koostöövõimelised inimesed. Aga mis šanssidesse puutub, siis arvan, et kaks suuremat nimekirja teevad päris hea tulemuse ja väiksemad saavad ka kindlasti midagi.
Saare: Ametikohad jagatakse vastavalt mandaatidele, aga koostöö on kõigiga võimalik. Arvame, et saame 11 kohta.
Rõõmus: Vallas on alati koostööd tehtud kõiges, mis on positiivne. Ennustan, et saame kolm kohta.
Kalmet: EKRE kolm kohta on minu meelest optimistlik, aga see sõltub, kui kõva tööd nad teevad. Eks suuremad jagavad kohti tõenäoliselt. Avatud Kohila kohta ei julge midagi prognoosida.
Saare: Kahju, et nad täna tulla ei saanud.
Jahilo: Arvan, et tuleb tihe konkurents, aga meie tahaksime võimule saada. Meil on kindel soov tuua uut jõudu ja uut energiat Kohila juhtimisse.
