Katri Reinsalu / foto: Raadius Arhitektid OÜ.
Juunis andis Kehtna vald heakskiidu Haldjamaa ideele Paluküla väljaarendamiseks. Tegemist on Eesti mütoloogiast ja haldjatest inspireeritud teemapargiga, mis pakub midagi tervele perele. Idee käis välja MTÜ Paluküla Klubi.
“Paluküla mägi on väga tugeva energiaga paik, millega on seotud palju pärimust,” räägib projekti eestvedaja Raul Mölder, “seega soovime seda väärikalt välja tuua.” Suvel saadud rohelisele tulele on järgnenud kolm kuud väga intensiivset tööd, et taotleda raha EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmest. Tänaseks on taotlus sisse antud.
Haldjakojad
Kohtun projekti eestvedajatega Palukülas, kus Haldjamaa teemapark ühel päeval oma uksed avada võiks. Raul Mölder näitab Kehtna vallale kuuluvat kinnistut Reevimäe kõrval. Täna on seal väike tiik ning küla tuletegemise koht. Just sellesse piirkonda ongi teemapark kavandatud.
Esmalt jalutame paika, kuhu võiks kerkida 264-ruutmeetrine Lumehaldja koda. Plaanide kohaselt on tegemist murukatuse ja suurte klaasakendega hoonega. See on justkui jätkuks Reevimäe voortele. Samal ajal on hoone ise võimalikult sujuvalt ümbritsevasse loodusesse sulanduv. Lumehaldja kojast avaneb kaunis panoraamvaade nii tiigile kui ka mäele.
Hoones sees hakkavad asuma riietusruum ja saun pesemisvõimalusega. Seal on samuti nõupidamiste ruum ning laenutuspunkt, kust erinevate spordialade tarbeks vahendeid leida. Tähelepanuta ei ole jäänud ka paikkonna rikkalik ajalugu ning pärimus. „Seal saab olema Hiiemäe tuba, kus tutvustame kohalikku ajalugu ja räägime haldjatest,“ sõnab Mölder. Juba täna on raamatukogus uurimas käidud, kui palju ja milliseid materjale saada on. Puudust igatahes ei paista olevat.
Teadagi on Paluküla talvel kohalike meelispaik. Sinna kogunevad lähiümbruse lumelauasõitjad, suusatajad ning loomulikult kelgutajad. Teemapargi eesmärk on aga inimesed ka suvel Palukülla tuua. Tegemist on kauni piirkonnaga, kus on vaheldusrikas maastik, head seenemetsad ja matkarajad. Haldjamaa üheks tugevuseks peabki Mölder asjaolu, et seda saab aastaringselt kasutada.
Tulehaldja kojas avaneb külastajatel võimalus grillida ja einestada. Seal on leivaahi ning võimalused toidukursuste läbiviimiseks.
Kavandatud on ka puhkeala, kus mõnusasti aega veeta ja süüa. Sinna on mõeldud kiigeala, batuudid ja labürindid. Päikeseenergia ammutamiseks on plaanis luua valguspark. Mölder ütleb, et teemapargi üks olulisemaid märksõnu ongi looduslähedus. Ehitised ei ole mitte loodusest üle, vaid sulanduvad sellesse.
Suur haldjakoda jääb teemapargi äärealale. Tegemist on üheksa meetri kõrguse püstkojaga, kus saab korraldada nii kontserte, loenguid kui ka pidusid. Mölder usub, et sellest saab silmapaistev hoone.
Ümbritseva maalilise maastiku paremaks nautimiseks on kavandatud ka Õhuhaldjale pühendatud vaatetorn. Mölder ütleb, et eelnevalt loeti läbi kohalike koosolekute protokollid, et saada teada, mida inimesed sealkandis soovivad näha. Sai selgeks, et Palukülas soovitakse näha külakiike, tuleplatsi ning vaatetorni. Esmalt käidi avanevaid vaateid drooniga uurimas, et vaatetornile parim võimalik koht leida. „Saime ilusa vaate, kus mägi hakkab elama,“ kirjeldab Mölder. Vastupidavust silmas pidades otsustati metallist vaatetorni kasuks.
Ootamisemäng
Teemapargi laiem eesmärk on peatada ääremaa elu välja suremine. Haldjamaa saab olema koht, kus inimestel on hea ja huvitav olla. Prognoosi kohaselt võiks teemapargi aastane külastajate arv jääda vahemikku 10 000-15 000. Omaette eesmärgiks on seatud see, et inimesed uuesti ja uuesti tahaksid tagasi tulla. Loomulikult aitaksid sellised külastatavusnumbrid omakorda elavdada piirkonna majandustegevust. Haldjamaast võiks tulu saada näiteks majutust või cateringi pakkuvad ettevõtted.
Mölder selgitab, et teatud osa pargist saab olema tasuline, see tähendab, et mingid tegevused pargis on tasulised, näiteks sellised, mis turvalisuse eesmärgil eeldavad järelevalvet. Ta ütleb, et MTÜ eesmärgiks ei ole tulu teenida, vaid end lihtsalt ära majandada.
Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt loob Haldjamaa 12 uut töökohta. Planeerida on püütud loomulikult nii, et teemapargi püsikulud oleksid võimalikult madalad.
PKT meetmest toetuse taotlemiseks oli vaja eelprojekti. Selleni jõudmine tähendas kolme kuud väga intensiivset tööd, mis Mölderi sõnul oli üpris kallis ning keeruline. Kavandada tuli ju terve teemapark oma nelja hoone ja ühe rajatisega. Tegemist on ka kalli projektiga, mille esialgne eelarve on umbkaudu 1,2 miljonit eurot.
Nüüd on jäänud üle vaid oodata vastust EAS-ist. See peaks tulema jaanuaris. Mingit tagasidet veel antud ei ole. Mölder ütleb vaid, et nemad tegid omalt poolt kõik, et tõenäosus toetust saada oleks võimalikult suur. Juhul kui toetust aga ei õnnestu saada, siis varuvõimalusi ei ole.
Parimal juhul võiksid tööd alata 2018.aasta lõpus. Mölder ütleb, et nad tahavad teha asju korralikult.
Teemapark võiks uksed avada 2021.aastal.
