Digikonna algatajad veel lootust ei kaota

Katri Reinsalu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubas omavalitsuste viimase miili projektide elluviimiseks eraldada 20 miljonit eurot. Eile tuli aga ministeeriumist üllatav pressiteade, kust selgub, et toetuse jagamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Üksikute omavalitsuste toetamise asemel otsitakse üleriigilist ettevõtet.

Digikond on Rapla-, Lääne- ja Järvamaa ühisprojekt, mille raames plaanitakse moodne internetiühendus ehk nn viimane miil maainimesteni viia. Taotlusi projektis osalemiseks on kogutud juba kuid ning nende esitamise lõpptähtaeg on kohe kukkumas. Mitmed Eesti omavalitsused on koostööd teinud ja oma ettevõtted loonud lahenduste pakkumiseks. Nüüd on aga ministeerium teinud kannapöörde.
„Valitsus on järgmiseks kaheks aastaks eraldanud riigieelarvest 20 miljonit eurot, et viia kiire internet kodudesse ka maapiirkondades. Alates eelmise aasta sügisest on mitmed maakonnad tegelenud kiire internetiühenduse soovijate kaardistamisega, mis on äratanud huvi ka teenusepakkujates, ning selleks, et toetuse ulatus oleks võimalikult suur ning võimalikult palju inimesi saaksid vajaliku ligipääsu internetiühendusele, oleme otsustanud korraldada üle-eestilise konkursi rajamistoetuse jagamiseks,“ andis pressiteate vahendusel teada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Huvitatud teenusepakkujatena on ära mainitud nii Elektrilevi kui ka Telia.
Selline käik on Digikonna projekti vedanud inimestele suureks üllatuseks. Kogu siiani tehtud töö on tehtud ju teadmisega, et ministeerium annab sellele projektile toetuse. Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees Elari Hiis ütles, et pressiteade oli suur üllatus, mida keegi ei osanud ette näha. Ta on siiski lootusrikas ja leiab, et päris nii lihtsalt ministeerium ümber mõtelda ei saa. 6. novembril on kokku kutsutud nõupidamine, millest ka Palo on lubanud osa võtta ja Hiis loodab nõupidamiselt infot saada nii kardinaalse meelemuutuse põhjuste kohta.
Siiani on omavalitsused tegutsenud teadmises, et toetuse saavad omavalitsuste loodud ettevõtted. Ühisraha on paigutatud, et huvilisi välja selgitada ja kaardistada. Vahepeal on aga Hiisi arvates ärganud suured telekomiettevõtted ja lobitööd teinud. „Päeva lõpuks ei ole vahet, kes seda teeb. Peaasi, et see valguskaabel iga majani jõuab, kuhu seda soovitud on,“ lisas Hiis. Küll aga ei kavatse omavalitsused kogutud andmeid niisama jagada, kui üleriigilise konkursi peaks võitma üleriigiline telekomiettevõte. Oleks õiglane, kui andmed välja ostetakse, leiab Hiis.
Digikonna projekti Raplamaal vedanud Silvi Ojamuru oli samuti sellisest asjade käigust üllatunud. Tema teadis, et avalikul konkursil osalevad erinevad omavalitsuste ettevõtted. Uudis, et konkurss on kõigile teenusepakkujatele vaba, tõmbab piltlikult öeldes Digikonna projektile vee peale. Ojamuru räägib, et Järva- ja Läänemaaga kokku on kulunud 30 000 eurot andmete kogumisele. Kui konkursi peaks võitma üleriigiline ettevõte, siis peaks ta Ojamuru arvates selle raha omavalitsustele tagasi maksma. Ta lisas, et ministeeriumi uue seisukohaga ei saa kuidagi rahul olla. Ka pressiteates on kirjas, et Palo plaanib alles teema valitsuse ette viia, mis annab lootust, et veel on võimalus kaasa rääkida.