Mariliis Vest / foto: Siim Solman.
Reede, kümnes november 2017 on Kaiu vallale mõneti märgilise, ajaloolise tähendusega. Üks ajajärk on möödas: valla nimi muutub, kuid veel viimast korda tänati Kaiu nime all neid inimesi, kes on ühel või teisel moel andnud panuse kohaliku elu edendamisse.
Õhkkond Kuimetsa rahvamajas oli pidulik, võiks öelda lausa glamuurne. Suurde saali olid kaetud lauad, inimesed olid selga pannud ilusaimad rõivad, silmad särasid, põsed-huuled punasid. Glamuurse atmosfääri loomisele aitasid tublisti kaasa kohaletulnud esinejad Eesti rahvusooperist Estonia. Etteaste tegid sopran Kadri Kipper ja bariton Rene Soom, klaveril saatis Tarmo Eespere.
Kontserdi järel võttis sõna Kaiu vallavanem Ülle Kiviste. Ta viis kohalolnud tagasi aastasse 1993, mil vald loodi. Meenutati inimesi, kes Kaiu valla loomise taga olid. Tagasi mõeldi ka vallavanematele. 24 aasta eest hakkas valda juhtima Tõnu Sirel, hiljaaegu tegi seda Erika Reinumägi ning ülejäänud aja on vallavanem olnud Ülle Kiviste.
„Täna on vald 24-aastane, vahetub küll valla nimi, aga usun, et see vaimsus ja töötahe, mis Kaiu valla inimestes peitub, kestab edasi,“ rääkis vallavanem. Kiviste tsiteeris indiaanlaste vanasõna, mis ütleb: „Võid küll talutada hobuse allika äärde, aga selleks, et ta jooma hakkaks, peab tal janu olema.“ Janust Kaiu rahval vallavanema sõnul juba puudu ei tule, olgu valla nimi mis tahes
Praegu elab Kaiu vallas 1243 inimest, algusaastail oli see arv kuuesaja inimese võrra suurem. Vallas on nende aastate jooksul sündinud 377 last ja manalateele läinud 381 inimest. Lahkunuid mälestas saalitäis rahvast leinaseisakuga. Kiviste nentis, et kogu Kaiu piirkonnas on toredaid, töökaid ja tänu väärivaid kodanikke palju, kuid ruumidel on oma piirid ja seetõttu polnud võimalik neid kõiki kohale kutsuda. Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast lähtudes kutsuti pidulikule kokkusaamisele sada toredat Kaiu valla inimest koos kaaslastega, et kokku võtta üks ajajärk ühe valla inimeste tegemistes.
Oma sõnavõtu lõpetas Kiviste Pjotr Kapitsa sõnadega: „Juhtimine tähendab lasta headel inimestel rahus oma tööd teha.“ Selle järgi on vallavanem enda sõnul 17 aastat püüdnud Kaiu vallas toimetada.
Vallakodanikke oli tulnud tänama ka maavanem Tõnis Blank, kes oma kõnes väljendas kahjutunnet, et vallal ei õnnestunud tähistada 25 aasta juubelit. Sõna sai Lembit Arro, kes naljaga pooleks esitas rahvale küsimuse: „Mitu korda selle Kaiu valla lõpp on olnud ja ikka ta tuleb tagasi! Kas nüüd seekord on siis lõpp?“ Ta meenutas kõiki neid sündmusi, mil Kaiu on ühel või teisel moel ajaloos naabervaldade või -külanõukogudega liidetud, siis jälle lahutatud. Arro on enda sõnul optimist ja usub, et küll Kaiu ükskord veel tagasi tuleb.
Viimase volikogu esimees Sirje Laansoo tänas volikogu poolt kõiki valla elanikke ning soovis edu uues olukorras. Sõna võttis hiljaaegu parimaks põllumeheks pärjatud Margus Muld, kes rääkis Kaiu LT tulevikuplaanidest. Mulla sõnul peaks paari aasta pärast olema farmis juures ca 500 lehma. Ehitus- ja laienemistööd algavad juba õige varsti ning tööde kogumaksumus on 3,74 miljonit eurot. Säärane suurenemine toob mehe sõnul kindlasti juurde töökohti. „Kui maal on töökohti, on maaelu korras,“ rõhutas ta.
Pärast sõnavõttusid oli aeg tänuavalduseks. Vallavanem andis kõigile kutse saanutele üle tänukirja koos Atla mõisas valmistatud küünlaalusega. Kõikide tänukirja saanute puhul mainis ta, millised teened on inimesel Kaiu valla ees olnud. Tänatute hulgas ei olnud mitte ainult need, kes lähiaastail on millegi olulisega hakkama saanud, vaid ka inimesed, kes kaugemas minevikus on olnud valla jaoks märgilise tähendusega. Just nii seisis ka tänukirjas: „Sinu tegevus meie kogukonnas on märgilise tähendusega.“
Õhtu lõpul esitati Kalev Kiviste, Ain Roosimägi ja Elmo Hundi eestvedamisel kokku pandud Kaiu valla inimeste fotodest slaidikava läbi 24 aasta mandoliinimuusika saatel. Suheldi, söödi head-paremat, nauditi õhtut. Selliseks kujuneski Kaiu valla praeguse ajajärgu viimane tänuõhtu.
