Tõnis Tõnisson.
On äärmiselt piinlik, et kolm kuud enne riigi sajandat aastapäeva ei ole Raplamaal veel vastavat tegevusprogrammi ega ürituste kava. Oleks veel piinlikum, kui aastapäev jääkski siin tähistamata, kuigi ka ülepeakaela korraldatud peod ei tee kellelegi au. Kindlasti on see oluliseks kinnituseks väidetele, et Raplamaa on kunstlikult kokku pandud ja kunstlikult koos hoitud haldusüksus, mille valdade laialijagamine teiste maakondade vahel ei oleks kellelegi mingiks kaotuseks. Raske on sellele vastu vaielda, kui peame tunnistama, et ümberkorraldused on endaga kaasa toonud maakonna tasandil kaose. Kas me seda olemegi tahtnud tõestada?
Huvitav, kas see on tõesti ainult Rapla maakonnas nii, et suures poliitiliste ümberkorraldamiste tuhinas on kõik muu – nii riigi tähtis sünnipäev kui ka inimesed, kes seda riiki taastanud, hoidnud ja parendanud, meelest läinud. Ei saa olla nii, et haldusreformi läbiviimine on õigustuseks riigi, maakonna, valla tavapärase, meile kõigile vajaliku ja mõistuspärase elukorralduse segilöömisel. Kui läbiviidud muudatused pärsivad elukorraldust, siis tuleb põhjusi otsida reformis või reformijates. Üks kahest, kas reformi läbiviimine oli läbimõtlemata ja liialt kiirustades ette võetud või olid reformi läbiviijad tuimad käsutäitjad, kes võimalikke eksimusi ja probleeme juba eos lahendada ei püüdnud. Siin ei saa vabanduseks tuua ka kohalike võimuorganite valimisi, millest tänaseks peaaegu poolteist kuud möödas.
Samuti ei ole mõtet lükata maavalitsuste kaela tegemata jäänud asju – selle instantsi likvideerumine oli ju aasta algusest peale teada. Ja häbiväärne oleks nüüd süüdistada inimesi, kes pidid mujale minema. Ehk teisisõnu öeldult – sellest hetkest, kui võeti vastu otsus maavalitsused laiali saata, tulnuks kohe ka katteta jäänud ülesanded nende vahel ära jagada, kes maakondadesse alles jäid. Ilmselgelt pidanuks selle teemaderingiga aktiivselt tegelema eelmine omavalitsuste liit. Täna ei sünni vabanduseks öelda, et vaadake, valitsus ei ole kõiki asju korraldanud ja ette öelnud. Need on ju meie enda tegemised ja tegemata jätmised, millest jutt, need puudutavad eelkõige ainult meid ennast.
Kõige piinlikum kogu selle loo juures ongi see, mis moodi me oma riigi sajandasse sünnipäeva suhtume. Või õigemini näitab just see, kuidas me üldse oma riiki tegelikult suhtume. Kahjuks peame tunnistama, et poliitiline tingel-tangel ja poliitikute meeleheitlikud eneseotsingud selles on olnud olulisemad kõigest muust.
On viimane aeg tööle hakata, härrased. Ja esimene märk sellest peaks olema sõnum, kuidas Rapla maakond tähistab oma riigi sajandat sünnipäeva. Sellega ei ole võimalik enam pikemalt venitada.
